Julgeolekuekspert Ilmar Raag jagas oma sotsiaalmeedias mõtet, et USA president Donald Trump ei ole meie liitlane. Raag selgitas "Ringvaates", et Trumpi ja Ameerika Ühendriikide vahele ei saa võrdusmärki tõmmata.

"Meil siin Eestis on ka Ameerika liitlasväed ja kui meie kaitseväelased nendega suhtlevad, siis nemad ajavad oma asja. Ma kuulen ka seda, mis Washingtonis toimub. Trumpi viimaste avalduste peale on ka vabariiklaste leeris senaatoreid, kes ütlevad, et nemad ei ole sellega nõus. Siinkohal ma pean ütlema, et kui kusagil on ameeriklased, kes on minu ameeriklased, siis on need vabariiklased, kes on praegu Trumpi vastu.

Trump, kes viimasel ajal survestab Ukraina president Volodõmõr Zelenskit rahu sõlmima, sõlmis möödunud nädalal Kremli juhi Vladimir Putiniga diislilepingu, millega proovib enne vahevalimisi USA-s taas populaarsust koguda. Lisaks on viimastel päevadel ähvardanud USA luureandmete jagamise Ukrainale lõpetada ning on osaliselt piiranud sõjas oleva riigi juurdepääsu Starlink satelliitsidesüsteemile. Zelenski sõnas Suurbritannia visiidi ajal ajakirjanik Piers Morgani saates, et tunneb end Trumpi poolt reedetuna.

"Kõigepealt võime öelda seda, et kohe praegu mingit väga suurt katastroofi ei juhtu ja seda kahel põhjusel. Esiteks seetõttu, et kuigi Ameerika luureinfo on väga tähtis, ei tee see kõike. Kui me räägime Starlinkist, siis droonimaailmas on Starlink väga erinevate funktsioonide täitja, aga mitte kõikide. Näiteks saavad üksused omavahel endiselt üle Starlinki suhelda ja ka staabist saadakse suhelda meeskondadega, kes on eesliinil ja lennutavad neid asju – see on pool Starlinki maailmast. Mis on halvasti, on see, et kõige efektiivsemad droonid, mis ukrainlastel on, muidugi kannatavad, kui Starlinki tähtsamad funktsioonid – mis on Starshieldi funktsioonid – ei tööta," lausus Raag.

Raagi hinnangul ei saa kindlalt öelda, kas Stralinkiga seotud tõrked on juhtunud kogemata või meelega, kuid kokkulangevused on piisavalt suured, et võib eeldada, et seal taga on midagi muud.

"Ilmselt on seal tegu mingisuguse väiksema seltskonna soologa. Sa näed ju, et ukrainlased saavad liiga hilja eelhoiatusi rakettide saabumisest pärast seda, kui neil tõepoolest Starlink ei tööta. Ameeriklased ei räägi ühel häälel, et nad otsustasid ja tegid niimoodi. Ühed räägivad ühte, samas Trump juba ütleb, et seda ei olnud. See näitab, et seal pea ei tea, mida saba teeb, või siis vastupidi. Seetõttu tuleme teise argumendi juurde, mis kirjeldab praegust olukorda: Trump, muutlik nagu ta on, võib veel jälle ümber mõelda," selgitas Raag, lisades, et see on märk, et Euroopa peab iseseisvalt oma asjadega tegelema.

Euroopa juhid on Trumpi väljaütlemistele ja otsustele reageerinud. Kuigi suur osa laidab USA presidendi retoorika maha, on ka neid, kelle hinnangul tuleks Trumpiga rahulikumalt suhelda, sest muidu võib riigipea veelgi rohkem vihastuda.

"Tõsi on see, et Trump on väga emotsionaalne mees ja mõnes mõttes ta toitub konfliktidest – ta võib sinna alati juurde panna. Selles suhtes on Euroopa liidrid juba näinud, et kui kõrvad lonti lasta ja natukene oodata, siis äkki jõuab kätte vahevalimiste aeg ja Trump kaotab suurema osa sellest võimust, mis tal praegu on. Seda ju paljud loodavad," sõnas julgeolekuekspert.

Raagi sõnul näitavad Ameerika Ühendriikides tehtud uuringud, et enamus ameeriklasi peab Putinit agressoriks ning toetavad Ukrainat, mistõttu on lootust, et ehk peale Trumpi kaotust vahevalimistel võtab kongress toetavama seisukoha Ukraina teemal.

"Ukraina ei saa endale lubada seda, et inimkaotuste hinnaga lastakse tekkida olukorral, kus Trumpil lubatakse natukene vasakule-paremale mängida, aga inimesed ju samal ajal hukkuvad. Selles suhtes mõjutavad Trumpi kõige rohkem reitingud USA-s, kütusehinnad ja seejärel tegelikult ka Euroopa juhid. Ta on nüüd mitu korda näidanud, et kui Euroopa ikkagi väga selgelt "ei" ütleb, siis tuleb Trump oma eelmiste seisukohtade juurde tagasi," vastas Raag saatejuhi küsimusele, kas diplomaatilised sõnavahetused on liialt teravaks läinud.

Veel kardetakse, et kui Trump ei saa enam Euroopa ja Ukraina poolt kiitust, siis võib-olla ta soovibki rohkem Putiniga kõnelusi pidada ja lepinguid teha.

"Aga mida ta saab väga kokku leppida? Trump saab sõlmida venelastega erinevaid majandusleppeid, ta saab äri teha. Aga Trumpil tegelikult ei ole jõudu, et sundida Ukrainat kapituleeruma. Seda ei juhtu ja sellest on ka Trump aru saanud. See on võib-olla ka üks tema frustratsiooni allikatest, et ta tegelikult ei suuda seda teha, täpselt samamoodi, nagu ta ei suuda iraanlastele peale suruda neid rahutingimusi, mida ta on juba hulka aega välja kuulutanud," ütles Raag.

Raagi hinnangul on alates augustist sõda eskaleerunud, kuid ukrainlased peavad vastu ning oskavad juba probleemidega tegeleda.

"Eskalatsioon on toimunud alates augustikuust, kui sai selgeks, et ukrainlastel ei ole praegu ballistiliste rakettide vastu väga head õhutõrjet ja seetõttu seisab neil ees väga raske talv. Küll on nad aga mitu aastat õppinud ja ukrainlased ise ütlevad, et kuigi nad neavad Trumpi ja Putinit, elavad nad selle üle," sõnas Raag.