Oktoobri alguses teatas Donald Trump pidulikult Venemaaga sõlmitud diislikütuse kokkuleppest.

"See on oluline kokkulepe. Jutt käib tohututest naftakogustest, mis jõuavad meie riiki. Ja ausalt öeldes ma tahan tänada president Putinit," ütles Trump siis.

Mõni päev hiljem polnud USA president enam sugugi nii kindel, kuhu Venemaa nafta läheb. Pealegi selgus, et tegemist oli hoopis diislikütusega.

"See diislikütuse kokkulepe pole meie jaoks. Jutt käib tarnetest maailmaturule, mitte meile. See diislikütus suunatakse maailmaturule, sest kõrged hinnad on seda rängalt mõjutanud. Ja diislikütust tootvate naftatöötlemistehaste rivist väljalangemine ei ole pehmelt öeldes hea," sõnas Trump.

"Ei-ei, see on teile mõeldud," parandas Venemaa presidendi Vladimir Putini eriesindaja Kirill Dmitrijev USA presidenti viivitamatult.

"Ameeriklastega koos neid praktilisi küsimusi lahendades näitame, kuidas on võimalik koostööd teha ja tulemusi saavutada. Seega hakatakse diislikütust tarnima USA-sse ja me ületame kõik raskused," ütles Dmitrijev.

Diislikütuse kokkuleppe üheks osaks pidi olema Ukraina loobumine Venemaa naftatöötlemistehaste rünnakutest. Umbes kolme päeva jooksul ründasid Ukraina droonid hoopis edukalt Venemaa andmekeskusi.

"Kahju on muidugi väga suur. Halduskorralduse ja võimsuste ümberjaotamise mõttes võib taastamine võtta umbes nädala. Füüsilise taristu taastamine võtab aga aastaid: tuleb ehitada uued hooned, tuua kohale seadmed, need paigaldada ja ühendada," ütles RKS Globali analüütik Sarkis Darbinjan.

USA survestas aga Ukrainat veelgi, peatades luureandmete vahetamise ja piirates satelliitsidesüsteemi Starlinki ühenduse kiirust.

"Starlinki töökiirust vähendati sunniviisiliselt. See ei olnud tehniline probleem, vaid kellegi teadlik otsus. Mõistame, mis toimub, sest seda oli näha kõikjal – nii pealinnas kui ka kogu Ukrainas, kus Starlinki kasutame. Nägime seda," nentis Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Analüüsikeskuse Ühendatud Ukraina juht Igor Popov ütles, et võib eeldada, et Trumpi administratsioon kasutab selle teabe andmist või sellest keeldumist ka strateegilistel läbirääkimistel, et survestada Ukrainat uue rahuplaaniga nõustuma.

Rahuplaani üks võtmeelemente on Ukraina vägede väljaviimine Donbassist. Seejärel oleks Venemaa Valge Maja hinnangul valmis sõjategevuse külmutama.

"Ukraina peaks lahkuma vähemalt Donetski ja Luhanski oblastist, kus asuvad praegu meie kõige tugevamad kaitserajatised ja kus suudame kaitset hoida, et sõjategevuses tekiks paus. Kuid see paus ei kestaks kauem kui kaks aastat. See kestaks täpselt nii kaua, kuni Trump on president. See annaks venelastele võimaluse oma relvajõudusid sanktsioonide leevendamise tõttu taastada," rääkis julgeoleku ja koostöökeskuse direktor Dmõtro Žmailo.

Donald Trumpi väljakuulutatud energiavaherahu ei hakanud tööle – Venemaa jätkas rünnakuid Ukraina energiataristu vastu.

"Nende eesmärk on muidugi tekitada Kiievis täielik elektrikatkestus. Pole välistatud, et nad saavutavad selle eesmärgi mõneks ajaks. Näiteks ei saa välistada, et Kiiev jääb elektrita kolmeks, seitsmeks või isegi 15 päevaks," ütles Tuleviku Instituudi energiaprogrammi direktor Andrian Prokip.

Seejärel taastas Ukraina möödunud kolmapäeval rünnakud Venemaa naftatöötlemistehaste vastu.

"Eile üritati rünnata mõnda naftatöötlemistehast. Mõnda kohta tabati. Midagi märkimisväärset ei juhtunud, kuid rünnakud jätkuvad. Sama kehtib ka e-kaubanduse platvormide kohta," ütles Venemaa president Vladimir Putin.

Näib, et Donald Trumpi ärritab Ukraina presidendi tegevus isegi rohkem kui Vladimir Putinit.

"Zelenski kasutab Venemaa naftatöötlemistehaseid rünnakute sihtmärkidena, teades väga hästi, et see kahjustab tõsiselt ülemaailmset diislikütuseturgu, sealhulgas Ameerika Ühendriikide turgu. Selle all kannatavad rängalt põllumehed, karjakasvatajad ja väga erinevate tegevusalade ettevõtjad. Venemaa aga jätkab kõigele vaatamata miljonite barrelite diislikütuse tarnimist maailmaturule madalate hindadega. Zelenskit see ei huvita," lausus Trump.

Donald Trumpi arvestuste kohaselt peaks diislikütuse hinnalangus USA-s suurendama vabariiklaste võiduvõimalusi Kongressi vahevalimistel.

New Geopolitics Research Networki analüütik Mõhhailo Samus ütles, et Trumpi sammud diislikütuse ja muu sellisega seoses on täiesti Venemaa-meelsed.

"Ma ütleksin isegi, et USA- ja Ukraina-vastased. Need ei suurenda Trumpi ootuste kiuste vabariiklaste kandidaatide võimalusi esindajatekoja ja senati valimistel, vaid hoopis vähendavad neid," ütles ta.

Politoloog Volodõmõr Fessenko sõnul ei pruugi pinged USA ja Ukraina vahel niipea väheneda.

"Aga mis saab siis, kui vabariiklased saavad 3. novembri valimistel hävitavalt lüüa ja kaotavad kontrolli mõlema USA Kongressi koja üle? Trump võib veelgi vihasemaks muutuda ning kahjuks võib tema pahameele sihtmärgiks taas saada Ukraina," ütles Fessenko.

Moskva suurim võit ei seisne isegi diislikütuse tarnimisest teenitavates miljardites dollarites, vaid selles, et Kreml ja Valge Maja ei seo enam kahepoolseid suhteid Ukraina sõjaga. Diislikütuse kokkulepe on alles esimene pääsuke, teatas Kirill Dmitrijev.

"Oluline on see, et kõik ei toimu pärast nii-nimetatud erioperatsiooni lõppu, vaid juba praegu. Viime Ameerika Ühendriikidega projekte ellu juba praegu ja jätkame enne erioperatsiooni lõppu ka teiste projektide elluviimist," ütles Dmitrijev.