Tänavu on nii riigis sees kui ka piiridel kinni peetud 542 inimest kokku 48 riigist.
Enamik neist ehk 111 Somaaliast, Sudaani ja Etioopia päritolu inimesi on tabatud 45, 43 inimest Eritreast ja 33 Bangladeshist. Ukrainast on proovinud tulla 32 inimest. Märkimisväärselt ka Türgist ja Moldovast.

Migrantide teekond algab sageli Venemaalt ja Valgevenest, kus nad suunatakse Läti, Leedu või Poola piiri äärde ja sunnitakse seda ületama. Maismaal tabatud saadetakse Vene poolele tagasi. Õhupiiril tabatud isikud paigutatakse kinnipidamiskeskustesse, kuni tagasilennu võimaluseni.

Pühapäeva seisuga on tänavu Lätile tagasi antud 120 inimest. Lisaks on kolm inimest tagasi saadetud nende lähteriikidesse. Kaks inimest on läinud Bangladeshi ja üks Indiasse.

Kohalikud omavalitsused ei tunne abikätt

Politsei- ja piirivalveameti sõnul on tegemist viimaste aastate suurima ebaseadusliku rändesurvega Eestis, mis paneb proovile nii kohalike omavalitsuste kui ka kogu riigi võimekuse. Sotsiaalkindlustusamet nendib, et riik ei olnud olukorraks valmis ning püüab pakkuda oma abi alaealiste migrantidega tegelemisel. Kohalikud omavalitsused abikätt ei tunne ning Rae vald plaanib ka kohtusse pöördumist.

Kui püüda leida paralleele minevikus toimunud ja praeguse rändesurve vahel, siis kõige lähedasem näide on 2021. aasta Valgevene piirikriisist. Kuigi ka toona polnud migrantide peamine sihtriik Eesti, jäi surve meie ametkondadele ja avalikele teenustele praegusega võrreldes leebemaks.

Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo juht Indrek Aru ei mäleta, et Eestis oleks varem olnud sellist perioodi, nagu praegu. "Nõuab väga palju ressursse nii politseilt kui ka tegelikult kõigilt meie partneritelt, kes praegu selle olukorra lahendamisega seotud on," nentis Aru. Ta lisas, et mitmed partnerid on välja toonud, et nad on oma valimisolekuastet tõstnud ja tööliinidele täiendavat ressurssi suunanud. "Politsei vaates loomulikult mõistagi, ka meie oleme inimesed, ka meil on keeruline," ütles Aru.

Kinnipidamiskeskused on inimestest pungil

Pärast kinnipidamist ei saadeta migrante kohe riigist välja. Kõigepealt tuleb tuvastada nende isik ja päritolu ning otsustada, kas neil on õigus rahvusvahelisele kaitsele. Selleks paigutatakse osa inimesi kinnipidamiskeskusesse.

"Maja on kaunis täis, seal on palju inimesi," sõnas Aru. Ta rääkis, et tavapärased kambrid on standardsest valmisolekust üle ning juurde on tehtud reservpindu. "Oleme täiendavaid voodeid sinna tellinud," selgitas Aru.

Ta nentis, et inimestele on minimaalselt kinnipidamise tingimused tagatud, nad saavad süüa ja pesta ning neil on turvaline seal olla. "Loomulikult tegeleme alternatiivsete kinnipidamise võimekuste rajamisega ka," ütles Aru.

Siseministrer Igor Taro sõnul ei ole praegu veel Eesti võimekus migrantidega tegeleda ammendunud, sestap saab ka kriisist rääkida alles siis, kui senistest ressurssidest enam ei piisa. 

"Meil ei ole täiendavaid keskusi, vaid meil on arestimajad," ütles Taro. Ta selgitas, et ebaseaduslikele sisserändajatele on arestimaju üle Eesti ning vabu kohti on mitusada. "Me loomulikult ei näe seda positiivse arenguna, et me tahaks neid sadu kohti seal täita," lisas Taro. Ta nentis, et Rae vald on surve alla langenud, sest põhiline kinnipidamiskeskus on nende territooriumil. 

Migrandid valetavad end alaealisteks

Seaduse järgi saab nii-öelda lapsevanema kohustused see kohalik omavalitsus, mille territooriumil asub kinnipidamiskeskus. Kuna migrandid tahavad suuremaid õigusi ja täiendavat kaitset, siis valetavad nad end alaealisteks.  

Rae valla abivallavanem Alina Ader ütles, et kui ebaseaduslikul sisserändajal on lapse staatus, ei saa teda kohe tagasi saata. "Peame ikkagi andma neile teistsuguse kohtlemise, selgitama nende õiguseid, neid rohkem hoidma, mis ongi täiesti arusaadav, sest kui olekski tegemist päriselt saatjata lastega, siis nad olekski väga keerulises seisus," selgitas ta.

Seega ongi valla lastekaitseteenistus eriti suure koormuse alla langenud.

Ader selgitas, et soovituslik norm oleks 1000 last ühe lastekaitse töötaja kohta, kes elab ühes kohalikus omavalitsuses. Rae vallas oli juba enne saatjata alaealiste saabumist norm 1300 peal. "Koormus oli tegelikult juba enne liiga kõrge," nentis Ader.

Ta sõnas, et nüüd on lisandunud kahe inimese töö. "Kui meil on hetkel kuus lastekaitse spetsialisti, siis üks on tervise tõttu töölt eemal, üks pole saanud suvest saati puhata ja keegi ei ole seda välja öelnud, aga tegelikult me väga kardame, et keegi otsustab ära minna," selgitas Ader.

Samal ajal soovitab riik töötajaid juurde värvata. Ader nentis, et konkurss on üleval olud terve kuu, aga ükski spetsialist pole kandideerinud.

Solman: riik peab võtma suurema vastutuse

Tallinna abilinnapea Riina Solmani sõnul tuli pealinn riigile appi oma ressursside arvelt, kui abi saamiseks pöördus politsei. Kohalike omavalitsuste liiga suur vastutus on tema sõnul ebaõiglane ning riik peab võtma suurema koormuse. 

"Üks riigi spetsialistidest ütles, et ainuüksi toiduarve tõusis kuu ajaga 30 000 eurolt 100 000 euro võrra," nentis Solman. Ta lisas, et toiduarvele lisanduvad majutuskulud, ravimid, hügieenitarbed ja ametnike töötunnid, kuid seda kõike pole eelarvesse planeeritud.

"Tegelikult peaks sotsiaalkindlustusamet koos sotsiaalministeeriumiga lahendama selle probleemi ja selle ootamatult tekkinud surve," ütles Solman. Ta lisas, et nende ülesanne ei saa olla anda ainult juhiseid omavalitsustele ja õpetada, kuidas käituda.

Sotsiaalkindlustusamet nendib, et suvel jõustunud seaduse rakendamisel on tekkinud reaalsed probleemid ning kohalike omavalitsuste kriitika on asjakohane. Amet on valmis võtma üle kõik alaealiste esindamise juhtumid. 

Sotsiaalkindlustusameti asendushoolduse talituse juht Kaja Rattas ütles, et nad polnud valmis rändetõusuks ega toimingute mahuks. "Sotsiaalkindlustusamet igal juhul esindab kõiki alaealisi nendes juhtumites, kus politsei- ja piirivalveamet menetlustoiminguid läbi viib," sõnas ta.

Rae vald on esitanud sotsiaalkindlustusametile taotluse abi saamiseks ja Rattas nentis, et nad on valmis võtma üle kõik juhtumid. "Tallinna linna puhul täpselt samamoodi, et ei eelda, et linn peab esindama näiteks Rae valla kinnipidamiskeskuses asuvaid alaealisi politsei- ja piirivalveameti toimingutes," rääkis Rattas.

Rae vald kaalub sellest hoolimata kohtusse pöördumist. Ader nentis, et riik on andnud Rae vallale kohustuse, aga ei ole seda eelnevalt vallaga läbi rääkinud ega andnud selleks lisaressurssi.