Taro märkis, et viimasel nädalal on tabatud üle 40 inimese, keda kahtlustatakse Eestis ebaseaduslikus viibimises.

"Vahepeal oli paus, aga nüüd käisin Lätis ja vaatasin seda olukorda. Seal tekkis tunnetus, et olukord on jätkuvalt keeruline, mistõttu otsustasime ESTPOL-i missiooni seal pikendada, et tegeleda probleemiga selle tekkimise kohas," lausus ta. 

Täpset kuupäeva, mis ajani rotatsioon Lätis kestab, siseminister ei avaldanud. 

"Põhimõtteliselt katsume selle aja ära katta kuni külmade tulekuni," sõnas Taro. "Ajaloolised andmed näitavad tavaliselt, et kui pakane juba hakkab mööda maad ringi hiilima, ei ole illegaalidel eriti mugav Valgevene metsades redutada ja neid on seal keerulisem hallata, mistõttu hakkab surve siis tavaliselt langema."

Siseminister märkis, et ebaseaduslikud sisserändajad tungivad riiki lainetena.

"Tõenäoliselt kogutakse neid Valgevenes metsalaagrites kokku ja hakatakse siis gruppidena üle saatma, mitte ühekaupa. Seda peetakse Valgevene poolt tõenäoliselt efektiivsemaks – kui nad seal korraga näiteks tunnelist läbiminekut või üle aia ronimist korraldavad, siis on seal tavaliselt ikkagi suuremad grupid, mitte üks-kaks inimest. Üks-kaks inimest tähendaks juhuslikku ebaseaduslikku rännet," rääkis Taro. 

"See, mida me Lätis näeme, on ikkagi organiseeritud ehk siis teise riigi poolt organiseeritud tegevus. Seetõttu käibki see lainetena," lisas ta.

Eesti palus ebaseaduslike sisserändajatega tegelemisel abi ka Soomelt. 

Taro selgitas, et kui esialgne plaan oli paigutada Soome piirivalvurid lennujaama ja sadamasse, siis hiljem otsustati koostööd laiendada. "Nad on tulnud ka lääne prefektuuri ja lõuna prefektuuri ning osalenud kombineeritud patrullides. Nad on vaadanud erinevaid maanteid ja transpordipunkte ning näiteks reisibussigi kontrollinud, mis on olnud väga tõhus," lisas ta. 

Taro sõnul saadetakse kõik Eestis tabatud ebaseaduslikud sisserändajad, kes arvatakse olevat saabunud Lätist, Lätti tagasi.

"Lätil on omad liinid sisse töötatud, kuidas nemad oma tagasisaatmisi korraldavad, seetõttu see hea koostöö Lätiga jätkub," lausus Taro. "Oleme üsna suure osa Eestist kätte saadutest juba saanud Lätile üle anda ja see ettevalmistus käib kogu aeg. Meie kinnipidamiskeskuse mahutavus on 255 kohta. Vahepeal jõudsime täituvuse mõttes 120-ni, aga siis on see jälle langenud, tänu sellele, et oleme neid gruppidena üle andnud – kuskil 80 inimest oleme juba saanud üle anda."

Rae vald on väljendanud muret, et on suure koormuse all, kuna paljud sisserändajad väidavad end olevat alaealised ning sotsiaaltöötajad peavad nendega tegelema. Siseministri sõnul on mure mõistetav, kuid ta nentis, et ei saa ette kirjutada, kuidas kohalik omavalitsus oma tööd korraldab.

"Tõepoolest peaks seda sotsiaalministeeriumi ja sotsiaalkindlustusametiga arutama. Sotsiaalkindlustusamet on see rakendusasutus, kes aitab ka neid majutusvõimalusi otsida ja korraldada, seega tuleb kindlasti lahendus leida," sõnas Taro.

PPA sõnul ulatub viimase nädala jooksul kinni peetud inimeste arv pea 60-ni

Viimase nädala jooksul on PPA kinni pidanud 59 inimest, kelle Eestisse saabumine on ameti hinnangul olnud ebaseaduslik, ütles Põhja prefektuuri piirivalvebüroo juht Indrek Aru. 

PPA on rändesurve tõusu märganud alates 21. juulist ja sellest ajast alates tabanud 200 inimest, lisas Aru.

Rändesurves tekkis kahenädalane paus, mil PPA uusi arvatavaid ebaseaduslikke sisserändajaid ei tuvastanud. 

"Peamine põhjus on ennekõike Läti suurendatud kontrollmeetmed ja operatsiooni Libahunt käivitamine, mille raames suunas Läti riik riigipiiri kaitseks väga märkimisväärse hulga ressursse," sõnas Aru.

Valdav enamus kinnipeetavatest on noored mehed.

"Täpset vanust peast ei ütle, aga see jääb kuskil kahekümnendatesse eluaastatesse või kahekümnendate keskpaika. Päritoluriikide osas on domineeriv Aafrika. Lõpliku päritoluriigi selgitame välja menetluse käigus, aga esmased riigid, mida nad ise väidavad, on Somaalia, Eritrea, Etioopia, veidikene Alžeeriat ja Marokot. Nüüd on tulnud ka Kagu-Aasia riikidest, näiteks Bangladeshist ja Indiast," sõnas Aru.

Paljud tabatud inimesed väidavad end olevat alaealised. 

"Inimesi, kes algselt väitsid, et nad on saatjata alaealised, oli üle 60, aga peale esmaseid kiireid vestlusi langes see number natukene üle 40 peale. 43 oli inimesi, kellega vanuse määratlemiseks moodustatud komisjon multidistsiplinaarsete meetmetega hindamisprotseduuri läbi viis, ja sealt tuvastati tegelikult ainult kaks alaealist," sõnas Aru.

Ta lisas, et need kaks tabatud alaealist olid 17-aastased.