Ebaseaduslikult Eestisse tulnud ja kinnipeetud sisserändajad on pannud surve alla Rae valla lastekaitsetöötajad, kes peavad tegelema seal asuvas kinnipidamiskeskuses end alaealiseks nimetavate inimeste esindamisega. Eestis on sel aastal kinni peetud 269 ebaseaduslikku sisserändajat, kellest üle 70 on nimetanud ennast alaealiseks ja kellest hilisema kontrollimise käigus vaid kaks olid päriselt alla 18-aastased. 

Rändeekspert Kert Valdaru sõnul tekib kinnipidamiskeskuse ümber olukord, kus riik veeretab oma kohustused omavalitsuse kaela, andmata selleks piisavalt vahendeid.

"Rae valla kinnipidamiskeskusest võib saada sümbol, et riik ei saa sisserändega hakkama. Minu meelest on jabur, et kinnipidamiskeskus on riigiasutus, aga järsku öeldakse kohalikule omavalitsusele, et mine nüüd sinna toimetama," ütles Valdaru.

"Piltlikult öeldes – tehakse riigigümnaasium, septembris tulevad lapsed sisse ja siis riik helistab vallale ja ütleb, et saatke nüüd õpetajad ka siia õpetama. Ehk siis riik peab võtma suurema vastutuse Rae vallas nende kinnipidamiskeskus olevate saatjate alaealistega tegelemisel ja andma ka korralikumad vahendid kohalikule omavalitsusele, mis katavad selle kulu, mis tehakse," lisas Valdaru.

Tartu linnavolikogu liige Sandra Laur tõi välja, et ebaseaduslikud piiriületajad koormavad ebamõistlikult kohaliku omavalitsuse sotsiaalsüsteemi.

"Rae vallas moodustavad lastekaitsespetsialistide töökoormusest need alaealiste juhtumid juba kolmandiku. Selle asemel, et tegeleda meie enda inimestega, peame me neid poputama ja toitma ajal, kui meie enda inimesed võitlevad elukallidusega," ütles Laur.

Narva linnavolikogu liige ja endine siseminister Katri Raik juhtis tähelepanu, et praegune ainus kinnipidamiskeskus on ülekoormatud ja surve all.

"Meil on praegu üks kinnipidamiskeskus, mis on Rae vallas ja ülerahvastatud – kas me tegelikult vajame selle võimekuse laiendamist," küsis Raik. "Praegu jääb üles küsimus, mis on kohaliku omavalitsuse kohustus, kas riik on nii aus ja härrasmehelik, et maksab omavalitsusele kulutused pärast tagasi, sest hübriidrünnakud on saanud meie igapäevaelu osaks," lisas Raik. Samas tõdes Narva volikogu liige, et kinnipidamiskeskuse laiendamist näiteks Narva ta võimalikuna ei näe.

PPA peadirektori asetäitja Veiko Kommusaar kinnitas, et riik teeb kõik endast oleneva Lätist tuleva rändesurve tõkestamiseks, kuid Eesti-Läti piiri täielik sulgemine pole tema sõnul lahendus.

"Meie peamine pingutus peab olema Euroopa Liidu välispiiril ja vahendajate tabamisel. Lätiga piiri sulgemine maksaks 30 päeva jooksul kaheksa miljonit eurot ega aitaks rändeprobleemi tervikuna lahendada," selgitas Kommusaar.