"Meie esimene asi on pakkuda liitlastele abi. Teiseks rõhutada seda, et välispiiri kaitse ja tõhusad illegaalide tagasisaatmised on kõige alus ebaseadusliku rändega tegelemisel ja igasugune sisepiiride sulgemine peaks olema viimane abinõu, kui kõik muud kompensatsioonimeetmed ja abi andmise meetmed on ammendunud," ütles Taro ERR-ile.

Abi all peab Taro silmas ametnike meeskondade riiki saatmist. "Kui seda abi oleks vajatud, siis me põhimõtteliselt ju saame samasugused meeskonnad komplekteerida nii nagu me oleme Lätti saatnud. Me suudame mingisuguse meeskonna välja panna ka sinna, kui see vajadus oleks olnud, aga hetkel seda vajadust seal ei ole, sest see intsident oli tegelikult ära ammendunud 48 tunni jooksul," sõnas Taro.

"Ja asi ei olnud ju sugugi nii, et illegaalid oleksid Euroopasse jõudnud. Siin väga paljud inimesed võtsid sõna, rääkisid illegaalidest, kes on Euroopasse jõudnud, aga ei vaadanud vist kaarti, kus see asi üldse asub, et see on Põhja-Aafrikas hoopis," lisas Taro.

Olukorra kohta ebaseaduslike sisserändajatega Eestis ütles Taro, et see on stabiilne, aga lahendust veel ei paista.

"Järgmise kahe kuu jooksul on tõenäoliselt see tipphooaeg, kus nad ikkagi üritavad jätkuvalt tulla läbi Valgevene Euroopa riikidesse. Kuni on soe aeg, seni nad üritavad. Lätlased tõkestavad ju aastas kümneid tuhandeid illegaalseid piiriületusi. See tähendab, et seal neid üritajaid on ikkagi väga-väga palju. Tõenäoliselt läheb natuke aega enne, kui see sõnum jõuab nende korraldajateni või ka nende üritajate endini, et ei ole mõtet tulla läbi selle koridori," rääkis Taro.

Taro prognoosib rändesurve vähenemist alles paari kuu möödudes, kui ilm läheb külmemaks. "Kui miinuskraadid tekivad pinna peale, siis on seal metsas väga raske hakkama saada ilma erivarustuseta ja siis nende inimeste vool ilmselt pidurdub tuntavalt. Nii on eelmiste aastate statistika näidanud," ütles ta.

Taro rääkis, et esmaspäeval saadi Tallinnas Tammsaare pargist kätte veel kuus ebaseaduslikku sisserändajat.

Eesti on viimastel nädalatel sattunud Valgevenest oma teekonda alustanud ja läbi Läti tulevate ebaseaduslike sisserändajate sihtkohaks. Viimase kahe nädalaga on Eestis tabatud 81 ebaseaduslikult Valgevene kaudu saabunud inimest, kes on suures osas pärit Aafrika riikidest.

Laiemalt suurendas rändesurvet Euroopas reedel toimunud juhtum, kus 60 000 migranti Marokost tungis Hispaania Põhja-Aafrikas asuvasse enklaavi Ceutasse.

Reedel teatas Itaalia välisminister Antonio Tajani, et riik peatas pärast migrantide sissevoolu Ceuta enklaavi Schengeni lepingu Hispaaniaga. Eesti valitsus Hispaaniaga Schengeni lõpetamist ei poolda.

PPA saadab kaheks kuuks Lätile appi neli ESTPOL-i rotatsiooni

Esmaspäeval läks Lätti tänavu järjekorras kolmas ESTPOL11 rotatsioon, mis suundub kaheks nädalaks Läti-Valgevene piirile appi rändesurve all olevatele lõunanaabritele, et tõkestada seal ebaseaduslikku sisserännet, mille mõju on jõudnud viimastel nädalatel ka Eestisse.

Viimane ESTPOL11 rotatsioon naasis Eestisse juuli keskel. Kuna rändesurve Läti-Valgevene piiril jätkus, hakkas PPA ette valmistama järgmise üksuse saatmist. Ametlik abipalve lätlastelt laekus 28. juulil.

Kui seis lõunanaabrite piiril eesootavatel nädalatel ei eelda vastupidist, lähetab PPA ESTPOL-i rotatsioone Lätti kuni septembri lõpuni. See tähendab, et järgneva kahe kuu jooksul käib lõunanaabritele tuge pakkumas neli ESTPOL-i üksust.

Esmaspäeval saadeti Lõuna prefektuurist Läti kagupiirile 11-liikmeline ESTPOL11 kolmas rotatsioon.

Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefekti Vaiko Vaheri sõnul ei ole olukord Läti-Valgevene piiril muutunud.

"Ööpäevas püüab Valgevenest Lätti tungida ebaseaduslikult keskmiselt enam kui sada inimest ning osad neist on jõudnud viimastel nädalatel edasi Eestisse. Selleks, et Euroopa Liidu välispiir peaks ja lõunanaabrid suudaksid ebaseaduslikke sisserändeid ennetada ning tõkestada, jätkame Läti kolleegide abistamist järgmise kahe kuu jooksul. Läti-Valgevene piir on koht, kus on võimalik meieni jõudvale rändesurvele pidurit tõmmata. See ei ole kauge mure, millega peavad tegelema üksnes lõunanaabrid, sest Läti-Valgevene piir on nii NATO kui Euroopa Liidu välispiir. Seal panustades aitame üheskoos hoida Euroopa Liidu välispiiri puhtana ebaseaduslikust tegevusest," lausus Vaher.

Kolmanda ESTPOL-i rotatsiooni juht Rain Järv tõi välja, et Läti aitamisega aitame enda Eesti kolleege ja partnereid.

"Lõunanaabrite juures tegutseme otse tulipunktis, kus tehtavad pingutused võiksid loodetavasti positiivset mõju avaldada Eestiski. Meil on mitmekülgne tiim, kuhu kuuluvad instruktorid, patrullpolitseinikud ja piirivalvurid, kes igapäevaselt töötavad nii Lõuna, Lääne kui Ida prefektuuris. Rotatsioonil saame harjutada praktilist koostööd lätlaste ja teiste naaberriikidega, kes samuti Lätit rändesurve ohjeldamisel toetavad. Lisaks annab Läti aitamine võimaluse tutvuda hübriidrünnaku käigus tekkivate olukordadega, et olla vajadusel valmis juhuks, kui Eestis peaks midagi sarnast aset leidma," ütles Järv.

Esmaspäeval Lätti läinud ESTPOL11 kolmas rotatsioon on lõunanaabrite juures augusti keskpaigani. Seejärel toimub sujuv vahetus järgmise rotatsiooniga.