Prantsuse võimud kehtestasid öise liikumiskeelu Lille'is ja veel kolmes linnas, teatas Lecornu büroo. 

Liikumiskeeld kehtib esmaspäeva õhtul kella 20.00-st kuni teisipäeva hommikul kella 06.00-ni ning vältab kaks ööd.

Piirang laieneb lisaks Lille'ile ka Douai, Wattignies' ja Denaini linnale. Otsus tehti koostöös kohalike omavalitsusjuhtidega, et hoida ära uusi kokkupõrkeid ja rüüstamisi.

Prantsuse telekanali BFM esmaspäeva õhtul avaldatud teate kohaselt kehtestasid ametivõimud liikumiskeelu ka Pariisis Place de la République'i väljakul ja Les Halles'i ümbruse tänavatel.

Piirang kehtib esmaspäeva õhtul kella 22.00-st kuni teisipäeva varahommikul kella 6.00-ni.

Lecornu ütles hommikusel pressikonverentsil, et saab vajadusel ka erakorralise seisukorra välja kuulutada, kuid praeguses etapis on osalised komandanditunnid sobivamad.

Ta ei täpsustanud toona, millised linnad osalised komandanditunnid kehtestavad, kuid ta välistas täieliku komandanditunni kehtestamise kogu Pariisis. "Need komandanditunnid peavad olema kohalikud ja osalised. Kogu Pariisis komandanditunni kehtestamine ei tule kõne allagi," lisas ta.

Siseminister Laurent Nunez ütles pressikonverentsil ajakirjanikele, et teisipäevaõhtuse Paris Saint Germaini ja Barcelona jalgpallimatši tühistamiseks plaane pole.

Prantsusmaa suurimate linnade linnapead nõudsid esmaspäeval valitsuselt selgitusi, miks julgeolekujõud polnud nädalavahetuse rahutusteks piisavalt valmistunud.

Nunez tunnistas esmaspäeval, et politsei kaotas nädalavahetusel teatud linnades protestide üle kontrolli ning esitas president Emmanuel Macronile tagasiastumisavalduse.

Macron tema tagasiastumisavaldust vastu ei võtnud.

Prantsuse ametivõimude teatel toimus pühapäeval ja esmaspäeva varajastel tundidel Pariisis 350 vahistamist.

Esmaspäeval kogunes Pariisi linnavalitsuse ette ligikaudu 100 inimest, kuna linnapea Emmanuel Grégoire mõistis hukka alates laupäevast üle linna toimunud rünnakud demokraatlike institutsioonide vastu.

"Kuni kriisile ei tule poliitilist vastust, ei ole see lahendatud," teatas Grégoire keskpäeval osalejate, sealhulgas oma nõunike ja arvukate ajakirjanike ees.

"Peame töötama välja täpsema nõudmiste platvormi, et luua alus kriisist väljumiseks," lausus Pariisi linnapea, kutsudes peaminister Sébastien Lecornu'd selle teemaga tegelema ning alustama läbirääkimisi õpilaste, üliõpilaste ja töötajate organisatsioonidega.

Lecornu süüdistas esmaspäeval "äärmusvasakpoolset liikumist", mis püüab tema sõnul järgmise aasta presidendivalimiste eel orkestreerida ulatuslikke rahutusi üle kogu riigi.

"On olemas terve võrgustik, mida saaks mobiliseerida, et seada kahtluse alla isegi presidendivalimiste ajakava ning presidendivalimiste toimumine ise," ütles Lecornu ajakirjanikele pärast kriisikoosolekut.

Vasakpopulistist presidendikandidaat Jean-Luc Mélenchon nõudis temalt tõendeid. "Vastasel juhul peaks ta vabandama, vaikima ja lõpetama rahutustele hoogu juurde andmise," teatas Mélenchon sotsiaalmeedias.

Kaubandus- ja jaemüügiföderatsiooni teatel said nädalavahetusel kahjustada ligi 3000 kauplust.

Lecornu sõnul rakendab valitsus alates teisipäevast töötasu hüvitamise meetmeid.

Laupäeval peeti kinni umbes 2400 inimest, üks meeleavaldaja suri südamerabandusse ning ligi 1000 politseinikku sai vigastada.

Pariisi kaubanduskoja juhi Dominique Restino sõnul rüüstati nädalavahetusel pealinnas vähemalt 300–400 ettevõtet, vahendas telekanal BFM. 

Luksushotellide ja -butiikide poolest tuntud Place Vendôme'i väljakul oli enamik kauplusi suletud ning turvameeste valve all. Diori butiigi välisuks purustati, lisaks said Pariisi kesklinnas kahjustada teiste luksusbrändide, sealhulgas Rolexi, Louis Vuittoni, Ralph Laureni ja Gucci kaupluste vaateaknad.

Siseministeeriumi ametnike andmetel märatses laupäeval Marseille's umbes 30 000 rüüstajat ja 8000 korrarikkujat. Jalgpalliklubi Olympique de Marseille teatas, et teiste ettevõtete seas rüüstati ka linna ajaloolisel peatänaval asuv klubi ametlik pood.

Prantsusmaa keskosas asuvas Limoges'is hävisid protestijate süüdatud tulekahjus raekoja tornikiiver ja suurem osa katusest.

Pariisis peeti kinni umbes 500 inimest, mistõttu politsei hoiatas, et kongid on täis ja uusi kahtlusaluseid pole enam kuhugi paigutada. Võimude andmetel osales üle riigi meeleavaldustel umbes 550 000 inimest, samas kui korraldajate hinnangul küündis osalejate arv ligi 800 000-ni.

Siseminister Nuñezi sõnul saatis Prantsusmaa laupäeval tänavatele 60 000 politseinikku ja teiste julgeolekujõudude esindajat, kuid ta tunnistas raadiojaamale France Inter, et sellest ei piisanud vägivaldsete rahvamasside ohjeldamiseks.

Prantsusmaal kooliõpilaste meeleavaldustena alanud protestid kasvasid nädalatega vägivaldseteks rahutusteks, mis kandusid ka teistesse riikidesse.