Pagaritööstuse Leiburi Kirde sai saaks prantslaste loodud Nutri-Score'i süsteemis hindeks C ehk tubli koolipoisi kolme. Leibur pooldab ühtset läbipaistvat toitainete hindamise skaalat, mis siis, et kõik nende tooted ei ole kõrgeima hinde väärilised.

"Me räägime ikkagi Kesk-Euroopas umbes seitsmest riigist, kes seda kasutab ehk siis teatud kategooriates see märgis on täiesti nähtav meile. Tootjatena me oleme ka selles mõttes natukene ebavõrdses situatsioonis, et kui tarbijad, kes on sellest märgisest aru saanud ja kes sellest märgisest lähtuvalt teevad oma otsuseid, eelistavad nüüd importtooteid versus kohalike tootjate tooteid. Me oleme siin natuke ebavõrdses seisus. Teiseks loomulikult ekspordi aspektist samamoodi, et kui me tahame minna Kesk-Euroopa turule, kus on oodatud, siis meil oleks oma brändi all ka võimalik neid seal turustada," lausus Leiburi Baltikumi tootmisdirektor Anni Talts.

Paljud toidutootjad aga nii kergesti Nutri-Score'iga kaasa ei lähe. Põhjuseid võib näha selles, et meie poelettidel on näiteks piimatoodetes palju suhkrut, mis kisub hindeskaalat madalaks. Sama lugu on liialt soolaste ja küllastunud rasvhapete rikaste toiduainetega. Tootjad aga leiavad, et pakutud skaala on liiga lihtsustatud lähenemine.

"Me pigem ei võta arvesse seal seda, et tuleb süüa tasakaalustatud toitu. Näitena välja tuua, et forte juust, mis sisaldab palju mineraale ja vitamiine, on nii-öelda valgusfoori või tähtedejärgne tähistus palju negatiivsem, kui see on Coca-Cola Zerol," sõnas Valio Eesti tegevdirektor Maido Solovjov.

"Teise näitena võib-olla või versus margariin. Et võid justkui üldse enam leiva peale panna ei tohiks. Ma arvan, et me võime sellise lihtsustatud märgistamisega jõuda absurdsuseni välja," ütles Solovjov.

Kuigi tootjad on Nutri-Score'i suhtes tõrksad, arvestab regionaal- ja põllumajandusministeerium ka rahvatervise aspekti ning teiste huvigruppide arvamusi, samuti majanduslikku mõju.

"Eesmärk on tegelikult ju lihtsustada toitainelise koostise mõistmist, teha tarbijale selle info mõistmine lihtsamaks. Selles mõttes on kindlasti palju võimalusi, aga loomulikult on ka mõistetav, et kui toote hinnang ei tule nii positiivne, siis võib-olla tõesti on mingisugused hirmud," sõnas põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Hellika Kallaste.

Riik ei tee Nutri-Score'i kasutamist kohustuslikuks. Küll aga võib selline sund tekkida, kui konkurendid märgist kasutavad ja tarbijad seda ootavad. Meie poodides on juba üksjagu välismaiseid tooteid, millel Nutri-Score'i märgis peal. Poekett Lidl kasutab seda omabrändi toodetel. Ettevõtte tellitud uuringud näitavad, et ka Eesti tarbija tahab toote kohta selgemat infot saada.

"Eesti inimeste soov näiteks suhkru ja soola tarbimist piirata on kõrge, aga see ei jõua alati praktikasse ja enam kui kolmandik vastanutest ütles, et see pakendil esitatud toitumisalane teave on neile arusaamatult esitatud. Nad ei mõista, mida see tervise jaoks tähendab ja kuidas ma peaksin valima," ütles Lidl Eesti kommunikatsioonijuht Liisa-Indra Pajuste.