Regionaal- ja põllumajandusministeerium analüüsib ideed võtta Eestis toidupakenditel kasutusele valgusfoori meenutav Nutri Score'i märgistus, mis annab viie tähe ja värvi abil toidu koostisele üldise hinnangu. Lastearstid ärgitavad ministeeriumi seda sammu astuma, toidutööstused suhtuvad aga plaani väga kriitiliselt.

Selver seisab samuti niisuguse märgistuse kasutuselevõtule vastu. Poeketi juht Kristi Simonsen põhjendas ERR-ile, et Nutri-Score annab toiduainetele lihtsustatud hinnangu.

"Toitu ei tohiks lahterdada headeks ja halbadeks või tervislikeks ja ebatervislikeks. Toitumisalane info on iga toote pakendil olemas ning see annab tarbijale vajaliku teabe, et teha enda vajadustest ja eelistustest lähtuv ostuotsus," sõnas Simonsen.

Ta lisas, et nende poodides moodustavad toidukaupade ostukorvist ligi kaks kolmandikku Eesti tooted, mis näitab, et kliendid teevad teadlikke valikuid ja eelistavad sageli kodumaist.

Rimi ja Coop on plaani osas vähem resoluutsed. Rimi Eesti ostujuht Marta Palm ütles, et poekett toetab lahendusi, mis aitavad klientidel teha teadlikumaid ja tervislikumaid toiduvalikuid.

"Peame aga oluliseks, et kasutatav toidumärgistussüsteem on teaduspõhine, annab tarbijale konkreetse ja arusaadava info ning aitab kaasa teadlike ostuotsuste tegemisele ning oleks ka võimalikult ühtselt kasutatav," lisas Palm.

Nutri-Score'i kasutuselevõttu tuleks Palmi sõnul hinnata tervikuna koos ekspertide, tootjate ja jaekaubandusega ning oluline on, et süsteemi eesmärgist oleks ühtne arusaam ja selle eesmärgi keskmes tarbija.

Coop Eesti Keskühistu ostudirektor Oliver Rist märkis, et Coop toetab sisulist debatti ja selget toidumärgistust tarbijate teadlikkuse tõstmiseks.

"Kuid süsteem peab jõudma päriselt tervist toetavate tulemusteni ega tohi seada ebaõiglaselt halvemasse valgusse kohalikke puhtaid ja traditsioonilisi toiduaineid," rõhutas Rist.

Teistest poekettidest eristub Lidl, mis kasutab seda märgist omabränditoodetel juba mitu aastat.

Lidl Eesti kommunikatsioonijuht Liisa-Indra Pajuste hinnangul on arutelu selle üle, milliste meetmete abil aidata inimestel tervislikumaid valikuid teha, vajalik, sest ülekaal ja eluviisiga seotud haigused on märkimisväärne rahvatervise väljakutse.

"Nutri-Score ei jaga toite heaks ja halvaks, vaid annab lihtsa võrdluspildi ja hinnangu konkreetse toote toitainelise koostise kohta 100 grammi või 100 milliliitri alusel. See aitab tarbijal sarnaseid tooteid omavahel võrrelda ning teha ostuhetkel teadlikumad valikud," sõnas Pajuste. 

Ta märkis, et Nutri-Score on juba kasutusel mitmes Euroopa riigis, sealhulgas Saksamaal ja Prantsusmaal ja see on end juba piisavalt tõestanud.

"Tervisliku toitumise edendamise nimel oleks mõistlik tootjatel, jaekettidel ja poliitikakujundajatel jõud ühendada ning koos toimiv lahendus välja mõelda," lisas Pajuste.  

Toidutööstused leiavad, et Nutri-Score'i kasutuselevõtt Eestis ei ole teaduspõhiselt tõendatud ning ehkki nad on nõus, et tarbijatele peaks esitama usaldusväärset teavet, ei arvesta lihtsustatud fooripõhine märgistus nende arusaama järgi toote tarbitavat kogust, päritolu, naturaalset koostist ega kultuurilist rolli.

Lastearstide selts usub vastuoksa, et Nutri-Score märgistus oleks Eestis vajalik, sest ülekaaluline on juba iga kolmas laps ning praktika näitab, et tarbijatel on keeruline pakenditel esitatud toitumisalasest teabest aru saada.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumil on käimas analüüs, kas Nutri-Score on kooskõlas Eesti riiklike toidusoovitustega ja millised on süsteemi kasutuselevõtu majandusmõjud.

Uuringutulemused peaksid selguma sügisel ning edasised otsused sünnivad alles pärast nende analüüsimist. Küll aga on ministeerium rõhutanud, et igal juhul oleks Nutri-Score'i märgistuse kasutuselevõtt tootjate jaoks vabatahtlik.

Praegu on Nutri-Score regionaal- ja põllumajandusministeeriumi andmetel kasutusel seitsmes Euroopa riigis – Belgias, Hispaanias, Luksemburgis, Hollandis, Prantsusmaal, Saksamaal ja Šveitsis. Ka Eesti turult võib leida nendes riikides toodetud tooteid, mis Nutri-Score'i märgist kannavad.