Regionaalministeeriumis valminud eelnõu kohaselt saaksid Eesti toidukäitlejad võimaluse kasutada vabatahtlikult Nutri-Score'i kaubamärki, mis annab viie tähe ja värvi skaalal toidule koondhinnangu, lähtudes selles sisalduvatest toitainetest.

Selle alusel peaks tarbijal olema lihtsam aru saada, kuidas tervislikumaid toiduvalikuid teha.

Liina Vahtras teatas nüüd regionaalministeeriumile, et majandusministeerium jätab eelnõu kooskõlastamata. Ta märkis, et MKM toetab eesmärki parandada tarbijatele antavat toiduteavet, kuid enne ühe konkreetse märgistussüsteemi kasutuselevõttu peaks põhjalikumalt analüüsima selle vajadust, alternatiive ja mõjusid.

Seletuskirjast ei selgu ministri sõnul piisavalt, kuidas on arvestatud sektori vastuväidetega ning milliseid alternatiive ja võimalusi riskide vähendamiseks on kaalutud. Nimelt on toidutootjad avaldanud Nutri-Score'ile aktiivset vastuseisu, öeldes, et tegu on eksitava süsteemiga, mille mõju inimeste tervisenäitajatele ei ole teaduslikult tõendatud.

Samal ajal on Nutri-Score'ile toetust avaldanud näiteks lastearstid, kelle sõnul näevad nad rasvumise tagajärgi oma töös iga päev ning praegu toidupakendilt leitav teave ei ole piisavalt mõistetav.

Vahtras ütles, et eelnõu materjalidest ei selgu piisavalt, millist konkurentsiprobleemi lahendatakse ja kui suur on Eesti ettevõtjate huvi märgise kasutamise vastu.

"MKM-i poole pöördunud ettevõtjad ja sektori esindusorganisatsioonid ei ole seni näinud selget vajadust Nutri-Score'i kasutamise võimaldamiseks Eestis. Nende tagasiside kohaselt ei anna märgis neile eksporditurgudel konkurentsieelist ega täiendavat müügiargumenti," lausus Vahtras.

Majandusministri sõnul ei kasutata Nutri-Score'i peamistel lähiturgudel. Põhjamaades, sealhulgas Rootsis ja Taanis kasutatakse selle asemel Keyhole'i märgist.

"See ei välista märgistuse võimalikku kasu, kuid näitab vajadust arutada sektoriga põhjalikumalt läbi, millist praktilist kasu lahendus Eesti ettevõtjatele ja tarbijatele tooks. Uuringute kohaselt võib Nutri-Score lihtsustada toodete toitainelise koostise võrdlemist, kuid selle mõju tarbijate tegelikele ostuvalikutele on tagasihoidlik," sõnas ta.

Vahtras märkis, et 60 supermarketit hõlmanud katses parandas Nutri-Score märgistatud ostukorvi toiteväärtust vaid 2,5 protsendi võrra ning mõju oli keskmiselt 17 korda väiksem kui laboriuuringutes. Samuti ei ole tema sõnul piisavalt veenvaid tõendeid selle märgistuse kasutamise pikaajalise tervisemõju kohta.

"Lihtsustatud koondhinne võib tekitada väärtõlgendusi: soodne hinne võib jätta mulje, et toode on tervikuna tervislik, kuigi märgis ei arvesta muu hulgas toidu töötlemisastet, tarbitavat kogust ega inimese toitumist tervikuna," tõi Vahtras välja.

Ta lisas, et oodatust parem hinne võib vähendada tarbija süütunnet ja pakendil esitatud turundusväited võivad nõrgendada ebasoodsa hinde hoiatavat mõju.

Neid asjaolusid tuleks majandusministri hinnangul enne lahenduse valimist terviklikult hinnata ning selgitada, kuidas tagatakse, et märgistus aitab tarbijal toitumisalast teavet mõista ega tekita ekslikku ettekujutust toidu üldisest tervislikkusest.

Vahtrase sõnul oleks Nutri-Score märgise kasutamine eelnõu kohaselt ettevõtjatele vabatahtlik, aga sellega kaasneksid siiski pakendite muutmise, toiteväärtuse hinnangu arvutamise, trüki- ja muud kulud. Süsteemiga liitumisel tuleb märgist üldjuhul kasutada kõigil registreeritud kaubamärgi all selles piirkonnas turustatavatel toodetel, mis võib suurendada kasutuselevõtuga kaasnevaid kulusid.

"Jaekaubanduse ootuste tõttu võib märgise kasutamine muutuda ettevõtjale ka sisuliselt kohustuslikuks. Seetõttu peame vajalikuks põhjalikumalt hinnata märgise kasutamise majanduslikku mõju, sealhulgas rakenduskulusid ja mõju ettevõtjate konkurentsivõimele," sõnas ta.

Majandusministeerium leiab, et ühe süsteemi eelistamisega ei peaks kiirustama, vaid Nutri-Score'i tuleks võrrelda teiste Euroopas kasutatavate märgistussüsteemidega ning hinnata ka EL-i ühise lahenduse ootamise eeliseid ja puudusi.

"Seda enam, et Nutri-Score'i EL-i õigusega kooskõla küsimus on praegu Euroopa Liidu Kohtu menetluses," märkis Vahtras.

Teisipäeval tutvustab regionaal- ja põllumajandusministeerium Nutri-Score'iga seotud uuringuid ja enne otsustamist soovib MKM ka sealt selguva infoga arvestada.

"Arvestades, et tegemist ei ole kiireloomulise muudatusega, peame põhjendatuks võtta enne eelnõu menetlusega edasiliikumist aega tõstatatud küsimuste põhjalikumaks arutamiseks ettevõtjate, tarbijate esindajate ja teiste asjaomaste osapooltega," teatas Vahtras regionaalministeeriumile.

Regionaalministeerium on varem öelnud, et toidutootjate muredel ei ole alust: Nutri Score'i ei käsitleta kui täiuslikku meedet, mis lahendab kõik toitumispoliitika eesmärgid, kuid see peaks pakendil oleva toitumisinfo mõistmise tarbijale lihtsamaks muutma.

Regionaalministeeriumi senise analüüsi põhjal toetavad olemasolevad teadusandmed sageli just Nutri-Score'i tüüpi märgisüsteemi. Tarbijad märkavad pakendi esiküljele trükitud lihtsustatud märgistust paremini kui tagaküljel esitatud toitumisteavet ja lisaks aitavad värvkoodid jõuda paremini erineva sotsiaalmajandusliku taustaga inimeste.