Vaidluses Nutri-Score'i üle on sõnavõtjaid palju, kuid kõige jõulisema kriitikaga on välja tulnud toidutootjad, mille esindusorganisatsioon Eesti toiduainetööstuse liit ei soovi, et vabatahtlik toidumärgistus Eestis plaanitud kujul kasutusele võetaks.

Selleks, et regionaal- ja põllumajandusministeeriumi määruse eelnõu analüüsida, palkas toiduliit appi advokaadibüroo Sorainen, kelle valminud ülevaate põhjal edastas liit ministeeriumile oma seisukohad.

Oktoobri lõpus minister Hendrik Terrasele saadetud 14-lehekülje pikkuses pöördumises teatas toiduliit, et märgistuse kasutuselevõttu pole piisavalt põhjendatud, see oleks Eestis ennatlik, eeldab toiduseaduse muutmist ning põhjalikumalt uurimata on ka selle mõjud.

Soraineni advokaadid Allar Jõks ja Liisa Kähr on avaldanud meedias arvamusloo, milles ütlevad, et Eesti varjab Nutri-Score'i õiguslikke riske ning sama büroo esindajad on ka sotsiaalmeedias kõnealuse märgistuse teemal aktiivselt kaasa rääkinud.

Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp ütles ERR-ile, et liit kaasas Soraineni Nutri-Score'i kasutuselevõttu puudutava määruse eelnõu õigusliku analüüsi koostamiseks ja sellel põhinevate seisukohtade esitamiseks eelnõu menetluses.

"Toiduliit esindab oma liikmete huve neid puudutavate õigusaktide ja otsuste ettevalmistamisel," põhjendas Potisepp. "Soraineni õiguslik analüüs on osa sellest tööst, et aidata hinnata kavandatavate nõuete õiguslikke aspekte ning esitada ministeeriumidele põhjendatud seisukohti ja ettepanekuid."

Seda, kui palju toiduliit advokaadibüroole selle eest tasub, ei pidanud Potisepp võimalikuks öelda, viidates lepingutingimustele.

Nutri-Score'i toidumärgistus annab toidu koostisele viie tähe ja värvi abil hinnangu, et toodete võrdlemine ja tervislikumate valikute tegemine lihtsamaks teha.

Regionaalministeerium on märgistuse kasutuselevõtu põhjenduseks toonud, et tarbijad märkavad pakendi esiküljele trükitud lihtsustatud märgistust paremini kui tagaküljel esitatud toitumisteavet ja lisaks aitavad värvkoodid jõuda paremini erineva sotsiaalmajandusliku taustaga inimesteni. Märgistuse kasutamine on eelnõu kohaselt vabatahtlik.

Toidumärgistuse kasutuselevõtmisele on toetust avaldanud lastearstide liit, mis juhtis suvel valitsusele saadetud pöördumises tähelepanu, et Eestis on juba iga kolmas koolilaps ülekaaluline ning Nutri-Score oleks lihtne, teaduspõhine ja kulutõhus meetod, mille abil valikute tegemist lihtsamaks muuta. Plaani toetab ka arstiteadusüliõpilaste selts.

Toidutootjad ütlevad omakorda, et seda märgistust kasutab ainult osa Euroopa riike ning pakutud skaala on liiga lihtsustav, mistõttu võivad tarbijad hakata eelistama importtooteid kohalikele.

Tootjad on murekohtadena välja toonud sedagi, et meie poelettidel müüdavates piimatoodetes on palju suhkrut, mis kisub hindeksaalat madalaks. Samuti saaksid kehva tähise liialt soolased ja küllastunud rasvhapete rikkad toiduained. Toidutootjate hinnangul on Nutri-Score'i skaala liiga lihtsustav.

Sel nädalal jättis majandusminister Liina Vahtras Nutri-Score'i määruse eelnõu kooskõlastamata, sest tema sõnul peaks eelnevalt selle vajadust, alternatiive ja mõjusid analüüsima. Ka ei selgu eelnõust Vahtrase sõnul, millist konkurentsiprobleemi lahendatakse ja kui suur on Eesti ettevõtjate huvi märgist kasutada.

Regionaalministeerium leiab samas, et olemasolevad teadusandmed toetavad sageli just Nutri-Score'i tüüpi märgisüsteemi. Teisipäeval tutvustatud 242 Eestis müüdava toote uuringust selgus, et suures osas vastab Nutri-Score'i märgistus riiklikele toitumissoovitustele. Ka näitas uuring, et Nutri-Score'i puhul kaldusid inimesed rohkem valima tervislikke tooteid.

Sellel nädalal kirjutas Eesti Ekspress, et võitlusesse Nutri-Score'i üle on kaasatud ka suhtekorraldusbürood: toiduliidul on abiks suhtekorraldusbüroo Meta Advisory, samas kui regionaal- ja põllumajandusministeeriumil on selleks palgal Akkadian.