"Ta ütleb inimesele "halb" või "hea", aga keegi ei süvene sellesse, mis seal taga on. Vaatad punane, see on mingi jama toode ja samas mingi asi on roheline, siis on hea toode," ütles Villmann.

Ta tõi välja üllatava näite. "Näiteks Nutri-Score'i järgi saavad friikartulid nagu rohelise tule."

TÜ rahvatervise kaasprofessor Taavi Tillmann väljendas heameelt, et Nutri-Score on Eestisse tulemas, sest see võtab eri parameetrid kokku üheks lihtsaks koondtäheks.

"Nutri-Score annab sulle pluss- ja miinuspunkti lähtuvalt sellest, kui palju seal on suhkrut, soola, valku, kiudainet, rasva, energiat ja teeb sellise lihtsa ühe tähe tarbijale," selgitas Tillmann.

Tema sõnul on tänu sellele poeleti ees palju lihtsam teha tervislikumaid otsuseid ja ei pea orienteeruma pakendite infomüras.

Kriitikute sõnul tekitab süsteem vääritimõistmisi ka tootekategooriate siseselt. Kokk Jana Guzanova tõi näiteks olukorra, kus üheltpoolt soodustatakse kampaania korras kalatoodete söömist, aga teisalt on heeringa Nutri-Score'iks märgitud D-klass, mis võib tarbijale jätta eksliku mulje.

"Jällegi kasulikud rasvad, proteiin ja soola on küll natuke palju, aga mis see inimene tegema peab?" küsis Guzanova.

Põllumajandus- ja toiduameti toiduohutuse valdkonna juht Triinu Allika selgitas, et Nutri-Score'i eesmärk ei ole sildistada üht toodet heaks ja teist halvaks, vaid võrrelda omavahel samasse tootekategooriasse kuuluvaid tooteid. Allika kinnitusel aitab süsteem näiteks heeringa või friikartulite valikul leida üles selle toote, kus on komponendid paremini balansseeritud.

"Tuleb ju aru saada sellest loogikast, mis seal taga on, võrreldakse võrreldavaid asju, võrreldakse samas toidukategoorias, tootekategoorias tooteid," rõhutas Allika.

Pikemalt saab vaadata saadet "Impussi" loo juures olevast videost.