Vseviovi sõnul on olukord Ukrainas keeruline, kuna elanike lootus, et ühel päeval saab sõda läbi, on pideva rünnaku all.

"Mida kauem on sõda kestnud, seda raskemaks on see läinud mõlema sõdiva osapoole jaoks. Sama kehtib ka nende kohta, kes sõdivaid osapooli toetavad ning me tunneme seda kõike siin Euroopas ka. See koormus tuleb kogu aeg peale. Õnneks on nõnda ka Venemaal, sest see tõmblus, mis sealt paistab, ei ole midagi muud kui märk meeleheitest. Aga raske on ka ukrainlastel ja seda mitte ainult seetõttu, et Venemaa hävitab sihilikult tsiviilinfrastruktuuri ning on seda teinud juba aastaid, vaid seetõttu, et lootus, et kunagi on tunneli lõpus paistev valgus päriselt ukrainlastel kohal ja et nad võivad elada normaalset euroopalikku elu, on pideva rünnaku all," ütles Vseviov.

Kantsleri sõnul ei anna aga Ameerika Ühendriikidest kostuv uudisvoog lootust juurde. Eurooplastele tähendab see, et peab ise hakkama saama ja Ukrainat toetama, sest lõpuks ei otsustata seal mitte lihtsalt Ukraina, vaid ka Euroopa saatus.

USA-st on tulnud vastukäivat informatsiooni ning keegi ei tea täpselt või ei taha välja öelda, kes piiras Starlinki ühendust. Käib vastukäiv informatsioon selle kohta, kas luureinfo on peatatud või ei ole.

"Saan öelda tehnoloogia kohta seda, et kui me ei või olla kindlad selles, et kõige keerulisemal ajal saame tehnoloogiat sajaprotsendilise kindlusega kasutada, siis me seda ilmselgelt usaldada ei saa. See ei tähenda, et me ei peaks seda tehnoloogiat kasutama – võime kasutada küll, aga usaldada ei saa. Nüüd, kas need erinevad uudised vastavad tõele või on selle kohta tõesti vastukäivat informatsiooni? Ma usaldan kõige rohkem seda, mida ütlevad ukrainlased, sest nemad kasutavad vahetult tehnoloogiat. Viimati vahetult enne stuudiosse tulemist kontrollides paistis, et mingisugused häired seal siiski on, aga täielikku kinni keeramist ei tundu olevat tehtud. Tõenäoliselt on tõde kuskil vahepeal," ütles Vseviov.

Vseviovi sõnul on olulisem küsimus, kas võib olla kindel, et Ameerika Ühendriigid oma jõuga toetavad ohvrit agressiooni vastu.

"Tundub, et vastus sellele on üheselt mõistetav – ei toeta. Loodetavasti ei pöördu nad agressori poolele ohvri vastu, aga selgelt täna nad ohvrit ei toeta. Tühimikud tuleb järelikult meil Euroopas täita," ütles Kantsler.

Keegi aga ei soovi tunnistada, et on näiteks Starlinki piiranud.

"Juhin tähelepanu sellele, et kui Ameerika Ühendriikide kongressis on olnud arutelu all Venemaa agressiooni puudutavad aktid, siis toetus Ukrainale on olnud parteiülene ja mäekõrgune. Lihunik Putin ei ole Ameerika rahva seas populaarne. Loomulikult lähenevad Ameerikas valimised ja kõik poliitikud peavad arvestama sellega, mida rahvas arvab. Täna on rahvusvahelises elus ja poliitikas vähe situatsioone, mis oleksid nõnda mustvalged nagu Venemaa agressioon Ukraina vastu. Siin on olemas selge agressor ja selge ohver, selge türann ja selge vaba ühiskond. Ameerika Ühendriikides niisugused asjad loevad ning lähevad korda ka tavalistele inimestele tänavalt, kes ei pruugi igapäevaselt välispoliitikaga tegeleda. Muidugi otsustavad valimistel lõpuks kohalikud teemad, aga määrav on ka rahva soov olla õigel pool ajalugu," selgitas Vseviov.

"Ameerika on aegade jooksul panustanud erinevatesse maailma probleemidesse ka sellepärast, et nad soovivad olla õigel pool ajalugu. Ma arvan, et lõpuks, nagu Winston Churchill kuulsalt ütles, teevad Ameerika Ühendriigid kõik õiged valikud," lisas Vseviov.

Küsimus on aga selles, et millal õiged valikud tehakse, sest tegu on kaalul oleva praktilise poliitika küsimusega, mille edu mõõdetakse mitte ainult anonüümsetes või amorfsetes vääringutes, vaid igapäevaselt ka inimeludega, lausus kantsler.

Vseviovi hinnangul aga arvatavasti leitakse Ukrainale vajalik raha, et end kaitsta ja riiki raske talve eel ülal hoida.

"Aga raha ei ole põhiline. Kui valida välja kaks kõige olulisemat asja, mida ma juurde ütleksin, siis esiteks tuleb loomulikult ära hoida millegi halvemaks tegemine. Siinjuures peame eelkõige silmas vajadust toetada Ukrainat, kui nad lükkavad tagasi 21. sajandi Müncheni- või Jalta-suguseid tehinguid. Just neil päevil pakkus Putin välja võimaluse, et kolm presidenti – lisaks Putinile ka Trump ja Xi Jinping – võiksid tulla arutama Ukraina küsimust. Me teame, et Putin ei pane Ukraina küsimuse all lauale mitte ainult Ukraina, vaid kogu Euroopa küsimuse. Seega esiteks tuleb ära hoida millegi halvemaks tegemine ja teiseks kindlustada, et ukrainlastel on lootus ja perspektiiv. Asi, mis on selgelt Euroopa kätes, on Euroopa Liidu laienemisprotsess. See peab olema absoluutselt faktidel ja Ukraina edusammudel põhinev ning me peame olema Ukraina suhtes nõudlikud," lausus kantsler.

"Selles nõudlikkuses tuleb siiski kindlustada ka protsessi edasiliikumine. Ma ütleksin, et need kaks asja on raha kõrval vähemalt sama olulised. Lisaks tuleb loomulikult jätkata surve avaldamist Venemaale," lisas Vseviov.