Harri Tiido: Venemaa tulevikustsenaariumitest
Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all soomlaste järjekordne Venemaa-raport. Raport pakub aastani 2045 neli tulevikukuvandit, need on uuenev Venemaa, hääbuv Venemaa, imperialistlik Venemaa ja segaduste Venemaa, märgib Tiido.
Oleme vaadetest Venemaa võimalikule tulevikule rääkinud ka varem ja tõenäoliselt teen seda ka edaspidi. Selliseid stsenaariume ilmub läänes praegu ühtepuhku ja eks neis ole nii sarnasusi kui erinevusi. Seekordse jutu lähtekohaks sai põhjanaabrite juures ilmunud järjekordne Venemaa-raport, sedapuhku tulevikku vaatavalt kuni aastani 2045. Kuigi paljud asjad on tuttavad, tasub seda lugeda.
Raporti taga on Soome kaitseministeerium, välisministeerium ja siseministeerium laiema Venemaa-ekspertiisi kaasamisega. Ja see töö on jätkuks kolmele eelmisele Venemaa-teemalisele üllitisele. Need on "Väljakutsete Venemaa", koostatud aastail 2007–2008, "Muutuste Venemaa" (2011–2012) ja "Jõu Venemaa" (2018–2019).
Seekordse raporti pealkiri on "Venemaa tulevikud". Seda just mitmuses, mitte ainsuses, kuna võimalikke tulevikke on mitmeid. Julgeks soovitada lugemiseks ka raportiga samaaegselt avaldatud lisa, kuhu on koondatud suur osa põhiüllitisse mitte mahtunud materjalist. Kokku päris priske lugemine: põhitöö 150 ja lisa umbes 300 lehekülge. Tekst on küll soome keeles, kuid tõenäoliselt võimaldab tänapäeva tark arvuti selle probleemi keele mitteoskajatele lahendada.
Nii selle kui ka teiste paarikümne aasta kaugusele vaatavate nägemuste puhul on mul küll üks märkus. Ajavahemiku pikkust ja praeguseid muid arenguid vaadates ei ole kindel, kas vahepeal ei juhtu midagi, mis kõik need mõttekäigud mõttetuks muudab.
Näiteks tehisaru areng. Üks variant on selle muutumine iseseisvaks sedavõrd, et tema võimalik ohtlikkus muudab Vene-ohu vaata et tähtsusetuks. Ja teine variant, mida Venemaa-teemalistes aruteludes ei käsitleta. Nimelt mis siis, kui Vene häkkerid saavad kontrolli alla mingi tipptehisaru variandi ja pööravad selle lääne vastu, vallandades protsessid, mille tulemust nad ise ei pruugi osata ette näha. Kuid see oli lihtsalt märkusena, et on variante, mis muud nägemused nullida võivad.
Ja veel üks märkus. Panen loo järele viite ajakirjas New Eastern Europe ilmunud Vene tulevikule pühendatud artikliseeria kahele esimesele osale, kirjutamise ajaks ei olnud rohkem ilmunud.
Selles materjalis on kasulik lähenemine, et tuleks ehk loobuda Vene tuleviku käsitlemisel Moskva-kesksusest ja vaadata ka regioone. Pakutakse variante, et kujuneb tugev keskus kas nõrkade või tugevate regioonidega. Või nõrk keskus samade tugevate või nõrkade regioonidega. Ehk viide on millelegi, mida soovin levitada: Venemaa tulevikku tasuks vaadata ka ilma ühtse impeeriumita. Kõigile, ka vene rahvale, oleks kõige kasulikum Vene impeeriumi lagunemine.
Nüüd pisut ka jutu aluseks olnud soomlaste üllitisest. Nende lisast leiab vajaliku märkuse, et Vene nüüdne riiklik identiteet tugineb suurriiklikule mõtlemisele ehk deržavnostile. Selle kesksed elemendid on imperialism, ekspansionism ja mõjupiirkonnad. Ja tegemist on aastasadade pikkuse mõtteviisiga, mille sisu seisneb selles, et iseenda kaitsmiseks peab Venemaa pidevalt laienema.
Raport ise pakub aastani 2045 neli tulevikukuvandit. Need on uuenev Venemaa, hääbuv Venemaa, imperialistlik Venemaa ja segaduste Venemaa.
Lääne tulevikunägemustele üldiselt omaselt on parim tulevikuvariant uuenev Venemaa. See tähendab, et sõda Ukrainas lõpeb mingi kompromissi ehk rahulepinguga, Ukraina ja Moldova on liitunud Euroopa Liiduga ja Moskvas on võimul uus põlvkond. Riik on muutunud pragmaatiliseks regionaalseks võimuks. Kohe lisatakse väga vajalik märkus, et suurriiklik mõtlemine ei ole ka siis kuhugi kadunud.
Venemaa näeb end endiselt suurriigina ja osalisena rahvusvahelises võimukonkurentsis. Reeglitepõhine rahvusvaheline kord on nõrgenenud ja suurriikide konkurents teravnenud, mis tugevdab Moskva seisundit. Kuigi vähemalt ajutiselt ollakse loobunud endise nõukariigi alade muutmisest Vene mõjupiiriks ja Euroopa julgeolekukorralduse muutmisest. Rõhutan piirangut, et "vähemalt ajutiselt". Ja Venemaa positiivne areng on ebakindel, mistõttu tasub valmistuda uuteks rasketeks aegadeks.
Teine stsenaarium ehk hääbuv Venemaa pakub nägemuse, et lääs on Vene imperialismile piiri ette tõmmanud, Ukraina ja Moldova on Euroopa Liidus ja NATO-s ning alliansi sõjalisest võimsusest on suurem osa Euroopa riikide panus. Ehk tugevdatud on Euroopa strateegilist autonoomiat, kuna transatlantiline side on tunduvalt nõrgenenud.
Vene sisemine võimuvõitlus piirab suurriiklikke ambitsioone. Imperialistliku projekti nurjumine on viinud riigi kriisi ja ühiskond valitsust eriti ei toeta. Küll aga toetatakse relvajõude, suurriiklik identiteet on endiselt tähtis ja propaganda õhutab arusaama, et Ukraina sõja lõpetanud rahu on häbiväärne, lääs ja NATO on vaenulikud ja vältimatult on vaja võidelda lääne vastu ning selleks relvastuda koostöös Hiinaga. Kasvab tuumarelva roll.
Kolmanda pildi ehk imperialistliku Venemaa variandi puhul on Moskva saavutanud eesmärgid Ukrainas ja tugevneb Hiina toel. Moodustatud on uus ja võimsam Euraasia sõjaline liit. Naaberriikide vastu jätkatakse sõjategevust ja sõda on endiselt võimu püsimise alus. Euroopa on sisemiselt hajevil, paljuski Vene mõjupoliitika tulemusel.
Vene ühiskond on militariseerunud ja rahvuslikku ühtsust rajatakse agressiivse imperialismi turvil. Rahva ajud on komposteeritud ja idee Venemaast kui messiasest valitseb. Euroopa julgeolekukord on kujundatud Vene huvidele vastavalt ning Venemaa tõenäoliselt vallandab Euroopas suure sõja.
Neljas pilt. Segaduste Venemaa on küll segadustes, aga endiselt laienemist taotlemas. Nõrgenenud on lisaks Venele ka Euroopa, mille julgeolekukord on murdunud. Washington ja Peking rajavad kahepooluselist maailma. USA on hüljanud Euroopa ja NATO artikkel 5 on muutunud mõttetuks.
Euroopas tekivad uued huvipõhised ajutised riikide liidud. Võimuvahetus Moskvas on ebaõnnestunud ja riik vajunud vägivallakeerisesse. Sisekonfliktid loksuvad ka üle piiride ja ning riigi lagunemist väldivad vaid tuumarelv ja repressioonid koos regioonide nõrkusega.
Raporti kokkuvõtlik soovitus on valmistuda eri variantideks, seista vastu Vene agressioonile, toetada Ukrainat ja teiste naaberriikide iseseisvust. Vaat nii…
Viited lugemishuvilistele
Toimetaja: Kaupo Meiel
