Tuleva aasta riigieelarve esimene lugemine jäi riigikogus teisipäeval pooleli. Eelarvet toetavad koalitsiooniparteid Eesti 200 ja Reformierakond, lisaks omapoolsete nõuetega sotsiaaldemokraadid opositsioonist.

"Riigieelarves on kõige suurema tähelepanu all muidugi kaitsekulud, mis ka järgmisel aastal on üle viie protsendi eelarvest ja see on 2,3 miljardit. Sotsiaalkulud võtavad peaaegu poole kogutud maksudest. Kõige suurem osa pension, teisena tuleb tervisekassale eraldis," lausus rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (Reformierakond).

Ainsana opositsioonist eelnõud toetav Sotsiaaldemokraatlik Erakond tahab rohkem raha saada ka psüühikahäirega inimestele ehk erihoolekandesse. Akkermanni sõnul võetakse selleks raha valitsuse reservist, kuid mitte sotsiaaldemokraatidele piisavas mahus.

"Valitsuse reserv kokku on minu meelest 120 miljonit. Suur osa sellest on sihtotstarvetega kaetud. Lahtine või ilma sihtotstarbeta raha sotsiaalvaldkonnas on 7,5 miljonit. Need vajadused on kindlasti suuremad kui 7,5 miljonit," sõnas SDE aseesimees Riina Sikkut.

Keskerakond ei usu, et nende soovitud muudatusi eelarves kaalutakse.

"Toidukäibemaksu vähendamine, pankade superkasumite maks, automaksu tühistamine, rikaste maksu astmeline progressiivne tulumaks - seda kõike Reformierakond arvestada ei plaani. Me teeme need ettepanekud uuesti, aga reaalsus on see, et ilmselt me saame need ellu viia alles peale valimisi," lausus rahanduskomisjoni aseesimees Andrei Korobeinik.

EKRE tegi ettepaneku riigieelarve eelnõu sootuks tagasi lükata.

"Me kindlasti hääletame ka lõpus sellele eelarvele vastu, kui protsessi käigus teda tagasi ei lükata. Vähemalt miljard on sealt võimalik niimoodi kärpida, et mitte midagi mitte kellelgi ei juhtu, peale tuulikuärimeeste ja Rail Balticu blufimeeste. Selle eelarve elluviimist ei hakka kunagi toimuma, sest pärast järgmisi valimisi tuleb eelarve nagunii ümber teha," ütles EKRE esimees Martin Helme.

Ka Isamaa hinnangul vedeleb raha maas.

"Samal ajal, kus kõikides valdkondades on rahapuudus, seisab meil sadade miljonite ulatuses raha, mida me ei suuda ära kasutada, mida me sinna planeerime. Näiteks, SmartCapi raha EISA all, millele on ka riigikontroll tähelepanu juhtinud, 261 miljonit seisab. Sama on tegelikult kaitseministeeriumi valitsemisalas," ütles Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder.

Akkermanni sõnul on mõnel ettepanekul lootust ka täituda, kuna kliima- ja majandusministeeriumid jälgivad energiahindu ja kui need sööstavad talvel kõrgustesse, tuleb riik appi.

"Praegu on kindlasti vara veel loetleda. Meetmeid on mitmesuguseid. Osa on näiteks aktsiisilangetused, osad meetmed on ettevõtetele, suurettevõtetele, energiamahukatele ettevõtetele, kodutarbijatele. Lisaks veel ka võrgutasu varasemalt on alandatud," lausus Akkermann.

Riigieelarve lugemine jätkub parlamendis kolmapäeval.