Rahanduskomisjon jõudis läbi vaadata pooled riigieelarve muudatusettepanekud

Esmaspäeval toimunud riigikogu rahanduskomisjoni istungil vaatasid komisjoni liikmed läbi pooled 2027. aasta riigieelarve eelnõule esitatud muudatusettepanekud.
Esmaspäevane rahanduskomisjoni istung toimus, kohal olid kõik 10 liiget ja komisjoni esimees Annely Akkermann (RE) jäi rahule.
"Me kiitsime heaks valitsuse poolt ettevalmistatud, aga rahanduskomisjoni nimel saali mineva kompleksmuudatusettepaneku, kus me muu hulgas võrkpallikoondisele nende edu puhul eraldasime 200 000 eurot. Ja teine, mis me ise rahanduskomisjonis ette valmistasime - 7,47 miljonit eurot lisaraha eraldamine erihoolekandele, mis tõstab erihoolekande rahastust 13 protsenti. Praegu on 57 miljonit sellel real juba olemas. Siis me vaatasime läbi veel ka hulga muid muudatusettepanekuid, millest suurema osa saatsime saali, aga ilma komisjoni toetuseta. Nii, et need valdavalt opositsiooni eelnõud on võimalik saalis uuesti hääletusele panna," rääkis Akkermann.
Suurde saali lähevad kõik muudatusettepanekud, aga et ettepanekut saaks hääletusele panna, peab ta saama komisjonis vähemalt kaks poolthäält. Oli ka neid, mis seda ei saanud, oli neid, mis ei vastanud seadusele ja need võetakse muudatusettepanekute nimekirjast välja. Aga ülejäänutel on veel võimalus.
"Kõik muudatusettepanekud, mis hääletamisele kuuluvad, hääletatakse ikkagi täiskogus ja kui nad leiavad täiskogus poolt rohkem toetajaid kui vastaseid, siis nad tuleb kanda eelarvesse. Seetõttu ongi oluline, et sellised muudatusettepanekud, mida eelarvesse kanda ei saa, et neid ka hääletusele ei panda. Näiteks me ei tohi jätte tervisekassasse kandmata seda raha, mida töötajate töötasudest on makstud ravikindlustuse tarbeks. See ei oleks seaduslik muudatusettepanek," rääkis Akkermann.
Vaidlust tekitab veel Keskerakonna soov muudatusettepanekute katteallikana kehtestada pangamaks ja astmeline tulumaks.
Akkermanni sõnul ei ole aga pangamaksu kehtestamiseks olemas eelnõusid ega ka arvutusi, mis näitaksid, et pangamaks või astmeline tulumaks võiks riigieelarvesse tuua 100 miljonit eurot. "Keskerakond ei soostu ütlema, kes on Eesti rikkad. Et alates missugusest palgatasemest on nüüd rikas või mis võiks olla see kõrgem maksumäär," sõnas Akkermann.
Muudatusettepanekute läbivaatamine jätkub teisipäeval, aga see on juba teada, et kolmapäeval on eelnõu teine lugemine.
Eelmisel nädalal jäid rahanduskomisjoni erakorralised istungid kahel korral kvoorumi puudumise tõttu ära.
Toimetaja: Aleksander Krjukov










