Pakosta rääkis kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast" pikemalt veel justiits- ja digiministeeriumis valmivatest laste õiguste kaitseks mõeldud eelnõudest; inimeste privaatsuse kaitsest meditsiinis ja kohtusüsteemis; bürokraatia vähendamisest õigusloomes ning selle seostest Euroopa Liidu õigusega; liiga võimsate elektritõukerataste kasutuse piiramisest; seksuaalkurjategijate registrist ning Eesti poliitikast ja erakonnast Eesti 200.

Tehisaru reguleerimisest maailmas

"Olukord on laias laastus lihtsalt selgitades enam-vähem samasugune nagu tuumaenergiaga – tuumaenergial on positiivseid külgi ja on katastroofilisi võimalusi, mida tuumaenergiaga saab teha. Ja kuigi seal võttis natuke aega, alates 1945. aasta augustist kuni 1970. aastani, kui jõuti rahvusvaheliste reegliteni, siis siin me peame liikuma kiiremini, meil ei ole nii palju aastaid aega. Aga me kindlasti vajame rahvusvahelisi reegleid selleks, et olulised küsimused oleks lahendatud," rääkis minister, tuues välja tehisaru valdkonnad, mida Eesti esmajärjekorras sooviks reguleerida.

"Esiteks me oleme välja pakkunud, et tehisaru kõige kahjulikum mõju peaks olema võrdsustatud inimsusevastaste kuritegudega. Et kogu see raamistik, mis meil tegelikult juba olemas on, aga me asetame sinna juurde veel ka tehisaru väga kahjuliku hävitava võimekuse," tõi ta välja.

"Teine äärmiselt oluline on see, et me ei saa Eesti riiki ehitada tehisaru lahendustele olukorras, kus keegi kuskil kolmandas riigis võib järsku otsustada, et aga me neile seda ei anna või et me paneme hinnale näiteks kaks nulli otsa. Me ei saa niimoodi teha, see on muutunud riikliku iseseisvuse küsimuseks ja see tähendab seda, et olulise mõjuga tehisarusüsteemidel peavad olema avatud lähtekoodiga võimalused, kuhu me saame oma teenuseid ehitada," rääkis minister.

"Ja siis kõige südamelähedasema asi, kõige kiiremini, kõige lihtsamini lahendatav asi peab olema suurtel süsteemidel kohustus võtta sisse väikesed keeled ja kultuurid. Selle eest me tõesti seisame – vastasel korral eesti keel ja kultuur kaob maailmast," lisas ta.

Veel tõi Pakosta välja vajaduse pidurdada internetis levivat Vene propagandat.

"Venemaa sihiteadlikult praegu kasutab ja rahastab botte (võltssisu tootvaid internetiroboteid - toim.), et nende arusaam imperialistlikust ajaloost ja kõigest sellest oleks tehisarusüsteemides esindatud ja Eesti arusaam ei oleks. Ehk nad ei hävita kultuure mitte ainult pommidega Venemaa poolt Ukraina territooriumil, vaid nad hävitavad meie kultuuri, meie narratiive, meie jutustusi, meie identiteeti ka tehisarukeskkondades. Ja kui me mõtleme nooremale põlvkonnale, kes võib-olla enam ei loe ajalooraamatuid, vaid võtavadki oma teadmised tehisarust, siis kindlasti on see Venemaa poolt vaadates väga hea investeering. Meie omalt poolt peame tegema selle, et meil on rahvusvahelised kokkulepped, et tehisarusüsteemides on kaitsemehhanismid selliste asjade vastu ja õige ajalugu, õiged identiteedid on ikkagi esil," selgitas ta.

Pakosta kaitses ka digivaldkonnas reeglite kehtestamist, öeldes, et et mõistlikud reeglid soodustavad innovatsiooni.

"Me ütleme igal pool seda, et meil on äge digiriik sellepärast, et meil on isikuandmete kaitse üldmäärus. See, kui sul on olemas selged reeglid, sa saad sinna ümber ehitada innovatsiooni. Ja tegelikult ka ettevõtjad ju toetavad seda. Sa teed väga suuri investeeringuid tehisarulahenduste puhul ja kui sul on väga suur risk, et mingisugune etteaimamatu regulatsioon võib sinu investeeringut tühistada, siis sa tegelikult oled ettevõtjana ka huvitatud sellest, et mingi selge reeglistik oleks olemas, sest siis saad väga turvaliselt innovatsiooni sinna ümber ehitada," rääkis eesti justiits- ja digiminister.

Lastekaitseteemad

Rääkides ministeeriumis valmivatest eelnõudest, tõi Pakosta välja Mudila projekti raames tehtud uuringute ja analüüside põhjal plaanitavaid lahendusi, kus nii lapsevanem või ka muu, kes last aidata tahab, saaks teada abi leidmise võimalused, kuna praegu on see tema sõnul "kohutavalt keeruline".

"See ei ole ainult seotud kuritegevuse ennetamisega, see on ainult väga väike osa, vaid lihtsalt laiemalt, et kuidas me nii väikeses armsas riigis nagu Eestis saame iga lapseni abi kohale," rääkis ta. Eesmärk on Pakosta sõnul, et ükski laps ei kukuks süsteemis erinevate toolide vahele, vaid saaks varakult abi, kasvõi juba kohe pärast sündi.

Tehisaru kasutamisest ja reguleerimisest Eestis

Üks teema, millega ministeerium tegeleb, on ka see, et kuidas kaitsta inimeste põhivabadusi ja õigusi tehisaru ajastul, ütles minister. Ning üks selle osa on ka Eesti-siseste AI mudelite loomine.

"Me ehitame suveräänseid lahendusi, mis tähendab seda, et tõsi, kolmandates riikides on väga ägedaid suuri mudeleid, aga me ei tea täpselt, kuidas meie andmed seal liiguvad. Me ei tea täpselt, mis nendest andmetest edasi saab," põhjendas ta.  

"Me oleme teinud mitu põhimõttelist otsust ja valikut. Näiteks see, et me ei kasuta tehisaru inimeste jälgimiseks, mida tehnoloogia võimaldab teha, aga mida me inimestena muidu ei teeks – see on väga põhimõtteline otsus," rääkis ta.

Eesti inimeste paremaks teenimiseks AI abil on vaja kohapeal ehitatud lahendusi, rõhutas Pakosta ja täi näitena välja Eesti õigusnõustamise lahenduse, kus kustutatakse automaatselt ära abi otsiva inimese delikaatsed andmeid, kui ta õigusabi küsides need sinna sisestab.

"Me ei kasuta tundlikke isikuandmeid. Meil on avalikus sektoris umbes 260 teenust, kus me tehisaru juba kasutame, aga need on siis enam või vähem või rohkem kõik avalike andmete või mittetundlike andmete pealt," rääkis ta.

Bürokraatia vähendamisest

Pakosta kinnitusel läheb Eestis bürokraatia vähendamisega ajalooliselt hästi ning seadusloomes kehtib üks sisse - üks välja põhimõte.

Lisaks on peaaegu viiendik õigusakte kas tühistatud või lihtsustatud ning neid muudatusi tuleb kogu aeg juurde.

"Ja kolmas väga oluline asi, me oleme selle saanud nüüd ikkagi reegliks - tegelikult homme valitsus sellega loodetavasti otsustab selgelt ära - et Euroopa Liidu õiguse ülekuldamine ei ole lubatud," rääkis ta.

Ülekuldamine on tema sõnul olukord, kus EL-i seadusaktidele poogitakse Eestis külge muid reegleid ja nõudmisi, et need ilma demokraatliku protsessi ja igakülgse aruteluta kiiresti riigikogus vastu võtta.

"Me oleme olnud edukad nii Eestis kui ka tegelikult Brüsselis, et see hullumeelne bürokraatia juurde tootmine mitte lihtsalt ära lõpetada, vaid tegelikult päriselt hakata seda ka vähendama," ütles ta.

Liiga võimsatest elektritõuksidest

Rääkides politsei soovist hakata konfiskeerima liikluses kasutatavaid seaduses lubatust võimsamaid elektritõukerattaid, tõdes Pakosta, et selleks on siiski vaja seadusi muuta, kuid sellele peab eelnema ühiskonnas arutelu.

"Missugune on see õige lahendus selleks olukorraks, kus lapsevanem ostabki oma lapsele tõukeratta, mida tegelikult liikluses lubatud ei ole? Lapsevanem paneb sellega lapse elu ohtu, aga ta paneb ohtu ka teiste ja jalakäijate elu. Kas see õige lahendus oleks see, et me trahvime lapsevanemat? Siis hakkaks pihta tohutud vaidlused, et lapsevanem ütleb, et ei, ma ostsin selle endale ainult selleks, et sõita kuskil krossirajal ja laps salaja võttis selle ratta ja mina ei ole süüdi, sest väiksemat last eriti me ju karistada ei saa ja see on ka täiesti õige. Või siis me paneme suurema väärtuse sinna, et me kaitseme mitte ainult selle lapse elu, mis on vanema vastutusel, aga me kaitseme ka teiste liiklejate elu. See on see koht, kus ühiskond peabki arutama, et mis on see õige kaalukausi koht," selgitas ta.

Seksuaalkurjategijate registrist

Kommenteerides sisuloojaMallu Mariann Treimann-Legranti ja tema abikaasa Tomas Märten Legranti loodud seksuaal- ja lähisuhtevägivallatsejate registri loomisega aadressil ettevaatust.ee vallandunud diskussiiooni, kutsus Pakosta üles inimesi teada andma, kui mõni riiklik register on nende hinnangul ebamugav kasutada või liiga keeruline ja arusaamatu.

Ministri kinnitusel on Eestil demokraatlikke riikide hulgas kõige läbipaistvam ja avatum karistusregister.

"Tõsi on ka see, et mitte ainult Eestis, aga ka väga paljudes teistes riikides on seadusega keelatud eraõiguslike karistusregistrite tegemine. Sellel on kolm peamist põhjust. Esiteks sinna satuvad valeandmed ja kui valeandmed satuvad sinna süütute inimeste kohta, siis selle süütute inimeste kannatus ja tema pereliikmete kannatus uuringute järgi kestab tema elupäevade lõpuni, ehk me tekitame täitsa süütutele inimestele kannatusi," rääkis ta. "Teiseks me tekitame kannatusi ohvritele, mida me absoluutselt ei tohiks sellisel kujul tekitada. Ja kolmandaks see tekitab ka terves ühiskonnas võltsturvatunnet. Sinna registrisse jõudis umbes 400 inimest, aga meil on tegelikult üle 11 000 inimese riiklikus karistusregistris, kellel on lapsega kokkupuutumise keeld."

Ministri sõnul on valitsuse neljapäevase istungi päevakorras ja peaks saadetama riigikokku seadusemuudatus, millega pikendatakse aega, kui pikalt inimene saab kuriteost teatada.

"Praegu aeguvad need kuriteod, kui inimene on saanud 28 aastaseks ja kui ta on lapsena olnud seksuaalkuriteo ohver. See on liiga lühike aeg. Ohvril võtab natukene aega, et ennast koguda, see asi läbi mõelda ja politseile teada anda, et selline jäle kuritegu tema suhtes tehti. Kõige raskemate kuritegude puhul me tõstame selle kuni ohvri 50-aastaseks saamiseni," täpsustas ta.

Terviseandmete edastamisest politseile

Pakosta meenutas, et kehtiv õigus ei ole luba ilma patsiendi nõusolekuta terviseandmeid politseile ja kohtule jagada, kuid riigikokku on jõudnud seadusemuudatus, mis annab võimaluse kriminaalmenetluses kohtu loal ja kitsastes juhtumites uurimisorganitel saada kätte tehnilised terviseandmed, kuna preaegune piirang tekitab uurimises probleeme.

Muudatuse juures on siiski mitu aspekti, rõhutas minister.

"Esiteks mitte kunagi ei tohi arst, TEHIK, kes iganes, välja anda seda lugu, mida inimene sinna oma kahjustuste või tervisehädade juurde rääkis. Ainukene andmestik, mida tohib välja anda, on no näiteks, et nuga oli seitse sentimeetrit peensooles või et kuul läbis vasaku õla ja mis need kahjustused olid seal," kirjeldas ta. "Aga mitte seda lugu, mida inimene sinna juurde räägib, et kuidas me näiteks kodus abikaasaga läksime kaklema või kuidas laps hakkas mul jahipüssiga kodus mängima – need lood ei tohi jõuda arsti juurest uurimisorganiteni ja see on ülioluline sest inimene peab saama rääkida puhtsüdamlikult ja ausalt arstile ära, mis tegelikult juhtus. See on vajalik sellepärast, et ainult niimoodi saab arst teda tegelikult õigesti ravida, ainult niimoodi saab arst teada, et mis on see õige ravi mida, mida on vaja teha."

Selle juures on siiski kaks erandit: kui on kahtlustus selles, et arst ise on pettur või et patsient petab.

"Nii et, et see on hästi oluline ja meil on haiglate ja arstidega ka kokku lepitud, et nad teevad lausa eraldi vormi just selleks, et vältida seda, et see lugu liigub uurimisorganiteni. Seal on tehniline tervisekahjustuste kirjeldus, mida saab uurimisorgan ainult kohtu loal ja kohus ei anna luba siis sellisel juhul, kui inimene on täiskasvanud, kaine, ta ei ole eestkoste all ja ta ütleb, et ma ei ole nõus. Et jah, mul oli nuga kõhus, aga ma ei ole nõus, et mind menetletakse. See on enese mittesüüstamise privileeg, ehk siis me inimesele peab jääma see õigus, kui ta on täie teadvuse juures ja täiskasvanu, et, kui ta ei soovi oma tervisekahjustuste menetlemist riigi poolt, siis tal on see õigus, et seda ei menetleta," rääkis minister.

"Aga seda õigust ei ole lapsevanematel näiteks lapse suhtes, sest laps ise ei saa seda öelda," lisas ta.

Eesti 200-st ja valimistest

Pakosta ei soovinud paljastada oma seisukohti oma erakonna Eesti 200 tuleviku suhtes: "Eesti 200 tulevikuga tegeleb erakonna juhatus, mina erakonna juhatusse ei kuulu, ootan täie tähelepanuga nende otsuseid."

Küll aga rääkis ta sellest, kuidas väiksemad erakonnad muutuvad liitudes tugevamaks ja mõjukamaks ning ütles, et on liitumiste toetaja. Eesti 200 volikogu otsustas pühapäeval, et loobub võimalusest ühineda riigikogu valimiste eel Eestimaa Rohelistega.

"Kui ma vaatan ja laiemat pilti, siis Eesti lähiajalugu koosneb järjest ja järjest sellistest olukordadest, kust tulevad väga ägedad väikesed erakonnad ja liituvad suuremateks. Mina iseenesest olen liitumiste toetaja. Kõik suuremad erakonnad, kes meil täna on, on tulnud keskpõrandale rohkem kokku mitmetest väiksematest erakondadest ja see on täiesti loomulik demokraatlik areng, et uued ideed kogu aeg tulevad, aga lõpuks sa demokraatlikus riigis parlamendierakonnana sa pead esindama päris paljusid inimesi, siis on sellel demokraatial rahva esindamisel mõte, mis tähendab seda, et erakonnal peab olema suurust, sul peab olema katvust," leidis Pakosta.

"See on hästi oluline, et inimesed tunnetaksid, et need erakonnad, mis riigikogus on, tõesti inimesi esindavad, et neil on seda kandvust ja katvust. Selleks on vaja, et igas kohalikus omavalitsuses on see erakond ikkagi esindatud ja selleks on vaja, et kohalike omavalitsuste rohujuuretasandilt liiguvad inimeste mõtted ja mured riigikogu suunas ja niimoodi see rahva esindamine toimub," jätkas ta.

"Kui praegu otsustati mitte liituda, siis ma usun, et mingis lähitulevikus või ka kaugemas tulevikus mingil hetkel see liitumine ikkagi toimub. See on olnud lihtsalt ka kõikide teiste erakondade puhul lähiajalugu, kõik suured erakonnad, kes meil täna on, on kokku tulnud mitmetest erakondadest. Mis iganes, aga see on minu arust küll ainukene võimalus, et seda rahva laiemat esindatust, selleks mandaati saada, et sul tuleb ikkagi liituda. Ja see on olnud ka kõikide teiste erakondade puhul täiesti loomulik protsess. Selles ei ole midagi halba, selles on tegelikult ainult head," rääkis Pakosta.

Küsimusele, kas ta riigikogu valimistel kandideerib, vastas Pakosta, et see küsimus ruttab ajas ette ning viitas, et Eesti 200 ei ole veel isegi otsustanud, kas ta valimistele läheb.

"Mul on terve rida muid teemasid, mille suhtes ma tunnen ka väga suurt kirge, see ei ole ainult poliitika," lisas ta hiljem sama küsimuse juurde tulles.

Samuti ütles Pakosta, et ei soovi erakonna juhatust survestada oma seisukohaga küsimuses, kas Eesti 200 peaks valimistele minema.

Küll aga kaitses Pakosta kõiki inimesi, kes poliitikaga tegelevad. "Ma olen näinud, kui raske on teha poliitiku tööd. Ükskõik mis erakonnas sa oled, see on väga keeruline – sind rünnatakse väga palju, rünnatakse isegi füüsiliselt. See on väga keeruline ja ma tõesti pean väga lugu demokraatiast ja väga tahan, et Eestis inimesi esindaks parimad pojad ja tütred. Mina pean lugu igast inimesest, kes on valmis oma aega panustama selleks, et olla Eesti poliitikas ja seda rasket tööd teha. Ma kõiki kiidan ükskõik mis olukorras nad seda teevad, ükskõik mis erakonnas nad seda teevad, see ei ole lihtne töö. See nõuab väga palju aega, see nõuab väga palju õhtuid, mis sa annad poliitika tegemisele, väga palju nädalavahetusi, mis sa annad poliitika tegemisel, väga palju pingutust. Iga inimene, kes on otsustanud seda tööd teha ja seda koormat kanda, ma loodan, et inimesed teevad seda kirglikult, südamest, eestimeelselt, Eesti heaks, aga iga inimene väärib lugupidamist, ükskõik mis erakonnas ta on, ükskõik mismoodi ta liikunud on, iga inimene väärib lugupidamist, kes poliitiku tööd teeb."