Seaduse järgi tohib ilma inimese nõusolekuta tema terviseandmeid välja anda süüteo- või kohtumenetluses tõe välja selgitamiseks. Õiguskantsleri hinnangul on aga kehtiv säte liiga lai ja vajab täpsustamist.

Nüüd on seadust plaanis muuta, kuid probleemi lahendamiseks on tehtud kaks eelnõu. Ajakirjanduses on räägitud nii-öelda Pakosta eelnõust ja Jolleri eelnõust.

Sotsiaalminister Karmen Joller selgitas, et tegelikult see niinimetatud Jolleri eelnõu ei ole üldse seotud nõusolekutega.

"See hoopis ühendab kolme väga suurt tervishoiu andmebaasi: tervisekassa retseptiandmed, tervisekassa raviarved ja TEHIK-us olev terviseinfosüsteem. Seal ei ole otseselt käsitletud seda, kuidas andmeid väljastatakse või millal on vaja nõusolekut ja millal ei ole vaja nõusolekut," lausus ta.

Joller lisas, et niinimetatud Pakosta eelnõu on teiste sõnadega ametiprivileegide eelnõu.

"Mis käsitlebki seda, kuidas erinevate ametite puhul, kui rääkida tervishoiu vaates, millistel tingimustel üldse andmeid väljastatakse," lausus Joller.

Vandeadvokaat Carri Ginter leidis, et kaks eelnõu on omavahel vastuolus. "Riigikogus on justkui nüüd kaks eelnõu. Üks sätestab Jolleri ministeeriumi poolt hästi pika nimekirja asjadele ligisaamiseks. Teine on Pakosta eelnõu, mis tõmbab selle nimekirja praktiliselt seadusest välja väga kitsaste juhtude peale. Mina ei kujuta ette, et kui riigikogu oleks nüüd mõlema valitsuse poolt saadetud eelnõuga kohe nõus ja lööks sinna templi peale – siis kehtiks meil korraga hästi ulatuslik ligipääs terviseandmetele ja ka põhimõtteliselt ligipääsu väga kitsas versioon. Minu jaoks tundub see olukord skisofreeniline," ütles Ginter.

Jolleri sõnul muutub nüüd see, et edaspidi ei saa neid andmeid inimese nõusolekuta pärida ükski uurimisasutus, vaid seda saab teha ainult kohtu loaga.

"Kui siiamaani andmeid küsiti mitte ainult terviseandmebaasidest, küsiti ka näiteks tervishoiuteenuste osutajatelt – haiglatelt, perearstikeskustelt –, siis edaspidi saavad raviasutused väljastada neid andmeid ainult siis, kui on olemas selleks konkreetne kohtumäärus või kohtu luba," ütles Joller.

Politsei- ja piirivalveameti ennetuse ja süüteomenetluse büroo juht Roger Kummi sõnul politsei toetab seda, et seadus muutuks.

"Muutuks eelkõige õigusselgus. Mida politsei näiteks võib küsida, millistel juhtumitel: kas see on kriminaalmenetluses või on laiemalt süüteomenetluses, sest teatud narkokuriteod on ka väärteod," lausus ta.

Kumm lisas, et terviseandmeid töödeldakse ka liiklusõnnetuste korral. "Inimene saab liiklusõnnetuses viga – see on menetluses ka tõend ja selliseid andmeid politsei ka töötleb," ütles Kumm.

TEHIK-u direktor Margus Arm lausus, et ka nende jaoks on väga oluline, et saabuks selgus. "Kui täiendavad kontrollimeetmed on rakendatud, siis me käitume vastavalt sellele, nagu seal [seaduses] kirjas on. Igal juhul pooldame selgus loomist," lausus ta.

Viimasel ajal on inimesed esitanud TEHIK-ule hulga päringuid terviseandmete kasutamise kohta.

Arm lausus, et kõige lihtsam on seda ülevaadet saada terviseportaalist.