Küsimus muutus veel pakilisemaks sel nädalal pärast seda, kui USA presidendi erisaadik Steve Witkoff kohtus Venemaal Putiniga, pakkudes talle kolmepoolset kohtumist USA presidendi Donald Trumpi ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, et saavutada Ukrainas relvarahu.

"Putin ei tunnusta Euroopa Liitu autoriteedina," ütles Tšehhi president Petr Pavel teisipäeval intervjuus Axel Springer Global Reporters' Networkile, kuhu kuulub ka Politico. "Ta ei taha rääkida Ursula von der Leyeniga, ta ei räägi Kaja Kallasega. Ta on lõpetanud suhtlemise ka teiste Euroopa liidritega, sealhulgas [Prantsuse presidendi] Emmanuel Macroniga," märkis Tšehhi president.

Pavel lisas, et EL peaks leidma ühe inimese või inimeste rühma, kes räägiks Euroopa nimel. Nad ei pea tingimata olema EL-i või NATO esindajad, vaid lihtsalt juhid, kellele teised annavad läbirääkimisteks mandaadi, rõhutas Tšehhi president.

Viimastel päevadel on Trump tekitanud Ukrainas ja selle Euroopa liitlastes nördimust, pidades Putiniga kõnelusi neid eirates ning näidates peaaegu viis aastat kestnud sõjas üha suuremat valmisolekut asuda Venemaa poolele.

See on taas käivitanud Brüsselis ja mujal arutelu selle üle, kas Euroopal on vaja oma otsesuhtluskanalit Kremliga, et kaitsta oma maailmajao huve ja tugevdada Ukraina suutlikkust seista vastu survele sõlmida ebasoodne kokkulepe.

"Kuigi see võib vastumeelne olla, arvan siiski, et mingisugune suhtluskanal Putiniga oleks hea," ütles Londonis baseeruva iseseisva kaitse- ja julgeolekuküsimustele spetsialiseerunud mõttekoja Royal United Services Institute (RUSI) teadur David Lidington. "Ma ei ole optimistlik, et sellest lühikeses perspektiivis suurt kasu oleks, kuid suhtluskanali olemasolu, mida saaks kasutada siis, kui tekib võimalus, ei ole halb mõte."

Samas on diplomaadid ja ametnikud on eri meelt selles, kes oleks Euroopa parim esindaja.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on pidanud Trumpiga otsekõnelusi kaubandusküsimustes. Euroopa Ülemkogu president António Costa on aga oma ametikoha kaudu varem Kremliga suhelnud. Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas on veel üks võimalik kandidaat, kes esindab Euroopa ühiseid huve.

Ühe Euroopa Liidu liikmesriigi diplomaadi hinnangul, kes nagu teisedki selles artiklis nimetatud allikad sai tundlikel teemadel rääkimiseks anonüümsuse, peab Brüsseli poliitiline ladvik leppima sellega, et Putini ja Trumpiga sõlmitavat kokkulepet ei määra EL-i protokollireeglid.

"Me ei saa kohale ilmuda kahe või kolme inimesega, kes kõik räägivad EL-i nimel," ütles diplomaat. "See, kes lõpuks EL-i esindab, tuleb valida selle järgi, kellest on kõige rohkem kasu, mitte lähtudes isiklikest võimuvõitlustest või nartsissistlikest eelistustest."

Kas Stubb?

Üks nimi, mis väljaspool EL-i institutsioone üha rohkem tähelepanu pälvib, on Soome president Alexander Stubb. Tema kasuks räägib kaks olulist asjaolu: väidetavalt on tal EL-i liidritest kõige paremad suhted Trumpiga ning Soomel on Venemaaga suhtlemisel pikaajaline kogemus. Riikidel on 1300 kilomeetri pikkune ühine piir ja nad on minevikus omavahel ka sõdinud.

"Stubb pakub huvi, sest Soomel on Venemaa tundmisel ja sellega traditsioonilise dialoogi pidamisel oma tugevused," ütles diplomaat. "Meie poolel ei tea keegi paremini kui nemad, mida on sellises olukorras turvatunde saavutamiseks vaja."

Teine EL-i diplomaat märkis, et Stubb on ainus inimene, kes on seni ise esile astunud ja näidanud kõrgetasemelist poliitilist eestvedamist. Ta võiks tulevasel rahutippkohtumisel tegutseda Euroopa erisaadikuna.

Stubb oli ka ainus Euroopa Liidu riigi esindaja teisipäeval Oslos peetud kohtumisel, kus Norra peaministri vahendusel kohtusid Zelenski ja Witkoff, enne, kui viimane sõitis Venemaale Putiniga kohtuma.

Oslos toimunud kohtumisel osales ka von der Leyeni kabinetiülem Björn Seibert, kes on käinud Ukraina toetamiseks loodud nn tahtekoalitsiooni raames riikide julgeolekunõunike kohtumistel.

Kolmanda Euroopa diplomaadi sõnul on hädavajalik, et läbirääkimistel oleks esindatud Euroopa Liit tervikuna, mitte üksnes väike rühm Euroopa suurriike, näiteks Saksamaa, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik.

Diplomaat ütles, et see tähendab, et nii Seibertil kui ka Costa kabinetiülemal Pedro Lourtiel peab olema koht ettevalmistavate kõneluste laua taga. Samuti tuleb EL-i liikmesriike läbirääkimiste käigust korrapäraselt teavitada.

Kõne Costale

Neljanda EL-i diplomaadi sõnul küsisid Euroopa liidrid eelmisel nädalal Brüsselis toimunud tippkohtumisel Costalt, kas tal oleks aeg Putiniga rääkida.

"Costa vastas, et ei, ta ei kavatse praegu Putiniga rääkida," ütles diplomaat. "Kuid Costa peaks alustama Putiniga suhtlemist, kui tahame läbirääkimistel mingitki rolli mängida. Kui me ei räägi, anname mängu vastastele," lisas ta.

Sama diplomaadi hinnangul oleks Costa parem valik kui von der Leyen või Kallas, keda peetakse Ukraina poolega liiga tugevalt seotuks, et nad suudaksid EL-i liidrite tasandil tõhusalt esindada. Eriti otsekoheselt on Trumpi kritiseerinud Kallas.

"Costa jätab rohkem erapooletu vahendaja mulje," võttis diplomaat oma seisukoha kokku.

Euroopa Komisjon rõhutab, et Euroopa Liit on rahuläbirääkimistel juba esindatud, viidates Seiberti osalemisele teisipäeval Oslos toimunud kohtumisel.

"Oslos oli peamine eesmärk uurida, kas tingimused on olemas üleminekuks kolmepoolsetele või isegi mitmepoolsetele kõnelustele, kus Ukraina ja Venemaa oleksid esindatud sama laua taga," ütles Euroopa Komisjoni pressiesindaja Paula Pinho kolmapäeval ajakirjanikele.

Tema sõnul keskendusid kõnelused Ukraina territooriumile, julgeolekule ja sõjajärgsele heaolule. Witkoff peaks pärast Putiniga kohtumist andma ülevaate nii Ukrainale kui ka eurooplastele.

"Väga oluline on see, et me istume läbirääkimiste laua taga, saame esitada oma seisukoha ja osaleda ühise eesmärgi saavutamises – lõpetada see kohutav sõda," lisas Pinho.