2025. aastal tuli Tallinna ja Tartu halduskohtusse kinnipeetavatelt kokku 908 kaebust, mis moodustab 27 protsenti haldusasjadest. Selle aasta esimese üheksa kuuga on kaebuseid laekunud üle 680. 

Kohtud on aga valmis kinnipeetavate kaebuste ja koormuse kasvuks. Seda nii Rootsi kui ka Eesti kinnipeetavate puhul.

"Kui suurusjärk 600 kinnipeetavat tuuakse Eestisse, siis kui see vaidluse hulk oleks sarnane Eesti kinnipeetavatega, siis ca 300 kaebust võiks prognoosida aastas," ütles Tallinna halduskohtu esimees Kaupo Kruusvee.

Ta märkis, et juba tulnud esimesed kaebused Eesti vangidelt, kes leiavad, et Rootsist saadetud kinnipeetavatel on paremad tingimused.

Vandeadvokaat Katarina Talumäe ei välista, et teatud juhtudel võivad need kaebused ka põhjendatud olla.

"Vangla rendilepingu üks olulisemaid pikaaegsemaid tagajärgi võibki olla hoopis mõnes mõttes positiivne mõju Eesti senise vangistuskorralduse rakendamisele," lisas ta.

Kas ja millistel juhtudel kaebused põhjendatud on, otsustab kohus. Seni on kohtu andmetel rahuldatud kinnipeetavate kaebustest umbes 1,5 protsenti. 

Spekter, mida kinnipeetavad vaidlustama lähevad, on lai, alustades olmetingimustest kuni meditsiiniabi kättesaadavuseni. 

Ka Rootsi kinnipeetavad on tänaseks oma mured õiguskantslerile esitanud. Ei olda rahul olmetingimustega, samuti nähakse probleemi keelebarjääris.

Talumäe märkis, et välisvangid on tähelepanu juhtinud ka suhtluse tagamisele lähedastega, kes viibivad Rootsis. "See võib põhjustada täiendavaid kulutusi kinnipeetavatele, ebaproportsionaalseid kulutusi. Mõne piirangu proportsionaalsus võib päädida sellega, et pöördutakse halduskohtusse," sõnas ta.

Tartu vangla juhi Merle Ulsti sõnul on kaebused ootuspärased.

"Me väga sügavalt vaatame sinna sisse, mida õiguskantsler kirjutas ja detsembri alguses tegelikult me ka õiguskantslerile selles osas tagasiside anname," ütles Ulst.

Talumäe sõnul on aga juba praegu palju kaebuseid, mis kulutavad kohtute ressurssi põhjendamatult. Kaebuste piiramiseks praegu häid võimalusi pole.

"Minu teada ka justiits- ja digiministeeriumil on vaidluste hulga info olemas ja me oleme teinud ka ettepaneku, et võiks uurida, kuidas on teistes riikides olukord," ütles Kruusvee. 

"On ka infot, et lähiriikides nii suurel hulgal ei pöördu kinnipeetavad kohtusse. Võib-olla oleks mõistlik analüüsida, mis on need põhjused, miks on see Eestis laiapõhjalisem," lisas ta.