"Rohkem kui aasta aega kestnud ettevalmistused on tänaseks jõudnud oma esimese verstapostini: täna saabus Tartu vanglasse neli kinnipeetavat Rootsist. Nad saabusid tellimuslennuga Ämari lennuväljale, kust nad toimetati edasi Tartusse. Transporti turvas meie relvastatud üksus, kes jälgis kõiki protseduure. Lennukilt vanglasse toomine toimus plaanipäraselt ja ilma igasuguste kõrvaliste intsidentideta. See näitab meie põhjalikku ettevalmistust. Oleme kinnipeetavate turvalist toomist Tartu vanglasse korduvalt läbi mänginud ning täpselt nii, nagu olime harjutanud, need inimesed ka kohale jõudsid," ütles Tartu vangla direktor Merle Ulst.

Ulsti sõnul jõudsid Eestisse teisipäeval ainult neli vangi, kuid septembri lõpuks on plaanitud Tartu vanglasse tuua 100 ning aasta lõpuks kokku 200 Rootsi kinnipeetavat.

"Peame oluliseks olla avalikkusele kättesaadavad ja jagada informatsiooni, kuid palume mõistmist: me ei saa turvakaalutlustel avalikustada kõiki kinnipeetavate transpordiga seotud detaile ja taktikaid. Ka kõikide järgmiste saabumiste puhul jagame infot tagantjärele, täpselt nii nagu täna," selgitas Ulst.

Tartu vangla on kinnipeetavatega tegelenud üle 20 aasta ning Ulsti sõnul ei muutu igapäevastes protseduurides mitte midagi.

Tartu vangla direktor pole isiklikult esimeste kinnipeetavatega veel kokku puutunud, kuna ei soovi oma personali nende töös segada.

"Ei ole vaja tekitada lisastressi sellega, et direktor läheb kullipilguga kontrollima, kuidas vastuvõtt sujub. Minu töötajad on tugevad professionaalid," kinnitas Ulst.

Üks erisus Eesti ja Rootsi kinnipeetavate vahel aga on. Nimelt eestlastest vangid peavad kohustuslikus korras läbima tervisekontrolli, kuid Rootsi kinnipeetavatele on see vabatahtlik.

"Tugineme andmetele, mille Rootsi on meile edastanud ning eeldame muidugi, et nad ei keeldu üldisest meditsiinilisest ülevaatusest," sõnas Ulst.

Ühtlasi tõi Ulst välja, et Rootsi vangidega suheldakse peamiselt inglise keeles ning vajadusel on vanglapersonalil võimalik kasutada erinevaid tõlkerakendusi ja -seadmeid.

"Samuti saame kasutada politsei- ja piirivalveameti tõlkekeskust ning oleme ka ise vanglasse tööle võtnud paar inimest, kes saavad reaalajas tõlkimisega abistada. Arvan, et esmatasandi suhtluses suudavad mõlemad pooled end selgeks teha ja hakkama saada," lausus Ulst.

Kinnipeetavate valikut Ulst kommenteerima ei soostunud, kuid kinnitas, et Eesti riik hindab saabujate vastavust ning vangide vastuvõtmisest on võimalik ka keelduda.

"Kui leiame, et siia saadetavad kinnipeetavad ei vasta kokkulepitud kriteeriumitele, saame me nende vastuvõtmisest keelduda. Vajadusel suhtlevad riigid omavahel ja täpsustavad neid tingimusi," ütles Ulst.