Õiguskantsleri üks ülesandeid on korrapäraselt kontrollida kinnipidamiskohtade tegevust ja kinnipidamistingimusi. Seetõttu tegid õiguskantsleri nõunikud 27. augustil etteteatamata kontrollkäigu Tartu vanglasse, et kontrollida kinnipeetavate, sealhulgas ka Rootsi vangide kinnipidamistingimusi.

Kontrollkäigu ajal oli Tartu vanglas 15 Rootsi kinnipeetavat. Õiguskantsleri nõunikud vestlesid kaheksa kinnipeetavaga, suhtlesid vangla ametnikega, tegid vangla ruumides ringkäigu ning tutvusid valikuliselt ka dokumentidega.

"Kinnipeetavad kinnitasid, et Eestisse sõitmisel ei kasutatud nende suhtes ohjeldusmeetmeid ning neil oli võimalik sõidu ajal juua, süüa ja tualetti kasutada," seisis dokumendis, mis koostati pärast kontrollkäiku. Vanglasse saabumisel olid kinnipeetavad nõus läbima meditsiinilise läbivaatuse ning jäid rahule sellega, et neile tagati kiiresti vajalikud ravimid.

Kinnipeetavad polnud Eestisse üleviimisega nõus

Enamik õiguskantsleri nõunikega vestelnud kinnipeetavaid ütles, et nad ei olnud Eestisse üleviimisega nõus. Üleviimisest teatati neile nende sõnul väga lühikest aega ette – mõnel juhul umbes kaks nädalat, mõnel juhul vaid paar päeva.

Kinnipeetavatel oli võimalik esitada vastuväiteid, kuid neile antud vastused olid nende hinnangul üldsõnalised ja napid, mõnel juhul piirduti vaid paari lausega. Kinnipeetavad leidsid, et tegelikult ei antud neile võimalust oma seisukohti kaitsta ning otsuse tegemisel isiklikke asjaolusid ei arvestatud.

Kinnipeetavad selgitasid, et Rootsi vanglates olid nad väidetavalt hea käitumisega ja motiveeritud kinnipeetavad. Seetõttu arvavad nad, et nende Eestisse üleviimise eesmärk ei ole toetada nende ühiskonda naasmist, vaid näidata vanglarenti eduloona.

Nad tajuvad Eestisse üleviimist topeltkaristusena ja nende varasem motivatsioon pürgida õiguskuuleka elu poole on kadunud. Väljendati muret, et kinnipeetavate rahulolematus võib vanglas kaasa tuua suuremaid probleeme, iseäranis siis, kui Rootsist toodud kinnipeetavate arv suureneb.

Kõik õiguskantsleri nõunikega vestelnud kinnipeetavad väitsid, et Rootsi vanglates said nad Eesti kinnipidamistingimuste kohta teavet peamiselt infovoldikust. Nad leidsid, et Rootsis antud teave erineb oluliselt Eesti vangla tegelikest tingimustest.

Mõne kinnipeetava väitel kinnitati neile Rootsis, et Tartu vanglas jätkub karistuse kandmine Rootsi õigusaktide järgi. Samuti olevat neile öeldud, et Tartu vanglas on kinnipeetavatel vähemalt samasugused või isegi suuremad hüved kui Rootsi vanglates. Kinnipeetavate sõnul ei vasta see tõele.

Lisaks ei olnud kinnipeetavatele selge, mis küsimustes, kellele ja kuidas on neil Tartu vanglas olles õigus esitada taotlusi ja kaebusi.

"Õiguskantsler ei tea ega saa kinnitada, millist infot ja mil moel kinnipeetavatele Rootsis anti, kuid kõigi kinnipeetavate kujutlus ja arvamus saadud infost oli sarnane," seisis dokumendis.

Keelebarjäär takistab suhtlust

Käigul kogutud teabe järgi ei antud kinnipeetavatele enne Eestisse toomist piisavalt teavet Tartu vangla kinnipidamistingimuste ja vanglas kehtivate reeglite kohta. Tartu vanglas on neil keelebarjääri tõttu keeruline mõista teavet, mida saavad ning suhelda vanglaametnike ja teiste töötajatega.

Õiguskantsleri nõunikega vestelnud kinnipeetavad oskasid teatud määral inglise keelt. Dokumendis oli kirjas, et keelebarjäär võib saada määravaks eriti keerulisemate vestlusteemade puhul.

Kinnipeetavad väitsid, et nende hinnangul ei räägi ka kõik ametnikud ladusat inglise keelt, mistõttu suhtlevad nad ametnikega vähe ning ametnikel on olnud keeruline kinnipeetavate küsimustele vastata. See suurendab arusaamatuste tekkimise ohtu, mis võib kinnipeetavate sõnul viia asjatute konfliktideni.

Näiteks keelati ühel kinnipeetaval kasutada sama eset, mida mõned teised kinnipeetavad tohtisid kasutada. Kinnipeetav tajus sellist erinevat kohtlemist vaenulikuna ning arvas, et see oli tingitud tema nahavärvusest ning päritolust.

Hiljem ametnikega vesteldes selgus, et eset ei lubatud tal kambrisse viia, sest sellele tuli esmalt panna turvakleepsud. Ametnike väidetav diskrimineeriv käitumine ei leidnud kinnitust. Niisugust olukorda ning sellest tekkinud ebavajalikku pinget saanuks vältida, kui kinnipeetavale oleks olukorda selgitatud õigeaegselt ja arusaadavas keeles.

Märgiti veel, et seni ei ole ametnikud kinnipeetavatega suhtlemisel kasutanud tõlkerakendusi. Meditsiinilisel läbivaatusel osales küll tõlk, kuid tema tõlkis eestikeelseid selgitusi inglise keelde, mitte rootsi keelde.

Näiteks ühel kinnipeetaval tuvastati läbivaatusel südamega seotud terviseprobleem. Kinnipeetav märkis, et sooviks saada oma terviseseisundi kohta rohkem teavet rootsi keeles ning võimalust esitada keerulisel teemal küsimusi ja saada vastuseid, millest ta täielikult aru saaks.

Tasud on liiga kõrged, et hoida ühendust perega

Kontrollkäigul kogutud info põhjal tekkis õiguskantsleri nõunikel kahtlus, kuivõrd põhjalikult hinnati augustikuus Tartu vanglasse toodud Rootsi kinnipeetavate peresidemeid ja nende laste õigusi ja huve.

Mitmed nõunikega vestelnud kinnipeetavad väitsid, et nende lähedased elavad Rootsis ning enne Eestisse üleviimist suhtlesid ja kohtusid nad nendega regulaarselt. Eestisse üleviimine on nende sõnul muutnud lähedastega suhtlemise märksa keerulisemaks ja kohtumised võimatuks.

Üks noorem kinnipeetav rääkis, et on väga lähedane oma ema ja kahe alaealise õega. Tema sõnul on Eestisse üleviimine olnud nii talle kui ka tema perele väga raske, sest perekond on olnud talle suureks toeks ja innustanud õiguskuulekalt elama hakkama.

Teine kinnipeetav väitis, et tal on Rootsis umbes kümneaastane laps ning enne Eestisse üleviimist lootis ta lapse emaga jõuda kokkuleppele, mis võimaldaks tal lapsega vanglas kohtuda. Eestisse üleviimine on tema sõnul muutnud sellise kohtumise võimatuks.

Kolmas kinnipeetav rääkis, et tema umbes 2,5-aastane laps elab Rootsi vanglast, milles ta karistust kandis, ligikaudu 20-minuti kaugusel ning ta kohtus oma lapsega vanglas regulaarselt kord nädalas alates sellest ajast, kui laps sai kolmekuuseks. Kinnipeetav oli väga mures, et tema ja lapse suhe saab pöördumatult kahjustada ja laps võõrandub temast.

Õiguskantsleri nõunikega vestelnud kinnipeetavad väitsid, et Eestist lähedastele helistamine on nende hinnangul kulukam kui Rootsist helistamine. Seetõttu ei pruugi neil olla enam võimalik oma lähedastega sama sagedasti ühendust hoida kui varem. Kontrollkäigu ajal ei olnud Rootsist Eestisse toodud kinnipeetavatel veel võimalik teha videokõnesid.

Kõik õiguskantsleri nõunikega vestelnud kinnipeetavad ütlesid, et reisi- ja muude kokkusaamisega seotud kulude tõttu ei saa nende lähedased Eestisse sõita. Enamike kinnipeetavate sõnul pole neid ega nende pereliikmeid teavitatud, kas reisi- ja muude kokkusaamisega seotud kulude katmiseks on võimalik saada rahalist abi ning kui see on võimalik, siis kuidas tuleb seda taotleda. Vaid üks vestlusel osalenud kinnipeetav mainis, et ta olevat sellise abi saamise võimalusest kuulnud.

Häiriv telerite paigutus

Inimesed ei olnud rahul ka sellega, et Tartu vanglas on kambris kaks telerit paigutatud kõrvuti. Rootsi vanglates on televiisorid pandud voodikohtade vastasseinale, nii et kambrikaaslased saavad üksteist segamata televiisorit vaadata.

Kuigi kinnipeetavatel on lubatud kasutada kõrvaklappe, häirib neid kahe erineva saate samaaegne vaatamine kõrvuti asetsevatelt ekraanidelt. Kinnipeetavad leidsid, et selline olukord võib kergesti viia konfliktideni.

Mitmed kinnipeetavad tõid esile, et neil on ebaturvaline magada nari ülemises voodis, sest sellel pole piiret. Kinnipeetavad ütlesid, et kardavad magades alla kukkuda, ning tunnistasid, et nende uni on seetõttu häiritud.

Kinnipeetavad selgitasid, et andsid oma murest teada vanglaametnikele ning nad paigutati üksinda kambritesse, kus nad said endale alumise voodikoha. Probleem võib kinnipeetavate sõnul siiski uuesti üles kerkida siis, kui vanglasse saabub rohkem kinnipeetavaid ja igasse kambrisse paigutatakse kaks inimest.

Privaatsus pole pesemisel tagatud

Õiguskantsleri nõunikega vestelnud kinnipeetavad juhtisid tähelepanu sellele, et osakonna sektori pesuruumis on kolm üksteisele lähedal asuvat dušiotsikut, mis on mõeldud kasutamiseks ligi 40 kinnipeetavale. Kinnipeetavad leidsid, et nende privaatsus ei ole pesemisel tagatud, sest dušikohtade vahel puuduvad eraldusseinad. Seetõttu käivad nad praegu duši all ühekaupa.

Kinnipeetavad selgitasid, et kui sektoris viibib seitse kuni kaheksa kinnipeetavat, on võimalik ühekaupa pesemas käia, aga kui kinnipeetavaid on rohkem, muutub see väga keeruliseks. Ei ole realistlik eeldada, et ligi 40 kinnipeetavat jõuavad iga päev ükshaaval duširuumi kasutada.

Islamiusulised kinnipeetavad märkisid, et neil ei ole seni olnud võimalust kohtuda islami vaimulikuga ega osaleda ühispalvusel. Vanglaametnikud tunnistasid, et kinnipeetavatele tuleb tagada võimalus oma usulisi vajadusi rahuldada. Samas jäi ebaselgeks, kas islami vaimulike kaasamise korraldamine on Eesti või Rootsi riigi ülesanne.

Dokumendis seisab, et probleemide lahendamine on mõeldav vaid Eesti ja Rootsi koostöös, mistõttu edastatakse tähelepanekud ka Rootsi kuningriigi pädevatele asutustele.