Vangid heitsid ette, et ametnikud ei valda piisavalt inglise keelt ning et nad saadeti Eestisse vastu nende tahtmist. Muu hulgas häiris vange see, et kambris asuvad kaks telerit kõrvuti, vooditel puuduvad piirded ning pesemisel pole tagatud privaatsus.

Ulst märkis, et õiguskantsleri visiit toimus ligi kaks kuud tagasi, mil valdav osa Rootsi kinnipeetavatest oli Tartu vanglas viibinud kaks päeva. Enamik toona tõstatatud küsimustest ja murekohtadest oli ka vanglaametnike igapäevases töös juba esile kerkinud.

"Nendega tegelemine on osa vangla igapäevatööst – selgitame kinnipeetavatele reegleid ja töökorraldust, kuulame nende tagasisidet ning teeme praktilise kogemuse põhjal kohandusi seal, kus see on mõistlik ja võimalik. Uue töökorralduse puhul ongi loomulik, et esialgse kogemuse põhjal tuleb mõningaid lahendusi täpsustada ja parendada," sõnas Ulst.

Ta rõhutas, et vanglalt ei saa oodata kõiki vabaduses harjumuspäraseid mugavusi ning teatud piirangud on vanglaelu paratamatu osa. 

"Meie ülesanne on tagada kõigile kinnipeetavatele inimväärsed tingimused, nende õiguste järgimine ja turvaline keskkond. Sellest lähtume ka muudatuste tegemisel –  põhjendatud vajadustega arvestame, kuid iga soov ei tähenda vajadust senist korda muuta," sõnas Ulst. 

Tartu vangla direktor märkis, et küsimused igapäevaste olmetingimuste, piirangute ja vanglaelu korralduse kohta on Rootsi ja Eesti kinnipeetavate puhul üsna sarnased. 

"Rahulolematus mõne vanglaelu aspektiga ei ole midagi ebatavalist ning selliste küsimustega tegelemine kuulub vangla igapäevase töö juurde. Olenemata kinnipeetava päritolust lähtume samadest põhimõtetest – tagame õigused ja inimväärsed tingimused, kuid hoiame ka vangla toimimisele vajalikud piirid selged," ütles ta.