Berliini sundvõõrandamisplaan võib kinnisvarahiiglasele minna maksma miljardeid

Berliini võimalik tulevane võimuliit soovib muuta eluaseme Saksamaa pealinnas taskukohasemaks ning arutab võimalust võtta avalikku omandisse üle 140 000 korteri. Euroopa suurim elamukinnisvara omanik Vonovia võib seetõttu sundvõõrandamise käigus kaotada üle kaheksa miljardi euro.
Vasakpopulistlik Die Linke võitis septembris toimunud Berliini liidumaa valimised ning nõustus alustama koalitsioonikõnelusi sotsiaaldemokraatide (SPD) ja rohelistega.
Die Linke üks peamisi valimislubadusi on veel sundvõõrandada suurtelt eraüürileandjatelt 200 000 korterit, et leevendada Berliini eluasemekriisi ja langetada üürihindu.
Berliinis valitseb tõsine eluasemepuudus ning hinnanguliselt on puudu umbes 100 000 korterit. Praeguste koalitsioonikõneluste üks keskseid teemasid on plaan üürihindade langetamiseks.
Kava tugineb Saksamaa põhiseaduse seni rakendamata sättele. Selle kohaselt kohustataks kinnisvaraettevõtteid, millele kuulub Berliinis üle 10 000 eluruumi, andma seda piirmäära ületavad korterid avalikku omandisse. Ettevõtete avaldatud andmete põhjal puudutaks see tõenäoliselt enam kui 144 000 eluruumi.
Näiteks Berliini suurima kinnisvaraomaniku Vonovia portfelli kuulub ligi 130 000 korterit, millest kavandatava plaani kohaselt läheks sundvõõrandamisele umbes 120 000.
Financial Timesi arvutuste kohaselt võiks nelja suure kinnisvaraettevõtte , Vonovia, Heimstadeni, Adleri ja Covivio, võimalik kahju ulatuda kokku üle 11 miljardi euro. Ettevõtetele kavandatakse maksta hüvitiseks kokku kõige rohkem 16 miljardit eurot, mis tähendaks keskmiselt veidi üle 100 000 euro korteri kohta. See on üle 40 protsendi vähem kui nende raamatupidamislik väärtus.
Kõige suurema löögi saakski Vonovia, ettevõtte hinnangul on tema korterite keskmine turuväärtus 170 000 eurot. Kui umbes 120 000 korterit läheks liidumaa omandisse ja hüvitiseks makstaks 12 miljardit eurot, ulatuks ettevõtte kahju 8,4 miljardi euroni.
Vonovia tegevjuht Luka Mucic ütles, et sellised plaanid on põhiseadusevastased ning avaldas veendumust, et see ei peaks kohtuvaidlustele vastu. Tema sõnul vajab Saksamaa eluasemepuuduse leevendamiseks stabiilset investeerimiskeskkonda.
Heimstadeni võimalik kahju küündiks 1,5 miljardi euroni. Ka Heimstadeni juhtkond kahtleb, kas selline plaan üldse teoks saab.
"Kui see teoks saab, muutub Saksamaa rahvusvaheliste investorite jaoks ilmselgelt investeerimiskõlbmatuks," hoiatas Heimstadeni juhatuse liige Christian Fladeland.
Toimetaja: Karl Kivil
Allikas: FT









