Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Marika Valk: aeg on vaadata tulevikku ja demokraatiat parandada
Eesti Koostöö Kogu nõukogu esimehe Marika Valgu arvates tuleks nn Silvergate'i teemal arutledes vaadata pigem tulevikku kui minevikku ning üritada Eesti demokraatiat parandada.
"Ma arvan, et liiga kaua ei ole nagu mõtet selle teemaga tegeleda. See oli selge, et see oli. Vaatame pigem tulevikku, aga mitte kogu aeg minevikku, sest eestlane sorib niikuinii pidevalt oma minevikus. Minevikus on kõik pahasti olnud! 700 aastat pahasti, eks ole?! Veel rohkem! Nüüd oleks aeg nagu tegeleda tulevikuga - minu meelest. Ja hea küll - vabandatakse nii, vabandatakse naa. Me kõik teame seda. Aitab küll! Lähme nagu edasi," rääkis Marika Valk intervjuus ETV saatele "Terevisioon".
Valgu sõnul räägiti eile vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese algatusel Tallinnas Kadriorus toimunud erakondade ja vabakondade ühisarutelul otsekui kahes keeles.
"Ühelt poolt poliitikud, kes valdavad hästi seda kantseliiti - selle tundis kohe ära -, ja teisel pool siis, ütleme, à la Harta 12 ja ühiskonnategelased, kes rääkisid veidi teises keeles. Aga enam-vähem rääkisid kõik nagu ühte keelt ja olid korrektsed ja rahulikud, ja leidsid, et see kohtumine seal oli väga vajalik," rääkis Valk ning lisas, et ilmselt said koosolijad aru, et lõputult vanamoodi edasi minna, vaid kuhugi peab nüüd jõudma.
"Ja ma arvan, et see oli väga hea algatus presidendi poolt - et ühel hetkel pidi hakkama rääkima. Mitte ainult kirjutama, mitte ainult sõimlema, mitte ainult... noh, mida iganes me oleme kuulnud selle poole aasta jooksul. Seda algatust küll üksjagu nagu - kuidas öelda: suhtuti sellesse vähe tõrjuvalt. Aga ma arvan, et see oli hädavajalik."
Valk toonitas, et meil on demokraatlik riik, kuid me "oleme kinni jooksnud, hangunud ja stagneerunud". Tema meelest on praeguse kriisi peapõhjus umbes viimase kümne aasta jooksul Eestis toimunud väärtushinnangute muutumine. Ta nentis, et see olukord on tekkinud suuresti seetõttu, et meie demokraatia ja riiklus on alles noored.
"Järelikult.ei ole mõtet midagi nagu ära lõhkuda, vaid tuleb midagi paremaks teha, muuta ja tasapisi edasi minna. See ei ole kerge," ütles Valk. Ta rääkis ka, et erakondades võiks teha puhastust - "surnud hinged" välja sõeluda, et näha, kui palju parteiliikmeid tegelikult on.
"Me üritame luua sellise keskkonna, kus kestab ka arutelu. Seal peavad olema need kaks asja kõrvuti. Üks on siis see ekspertide grupp, mis tuleb luua, mis on seadustundlik ja suudab neid esitatud ettepanekuid ka hakata panema mingitesse vormidesse. Me peamwe sealt saama kätte lõpptulemuseks mingisugused seaduseelnõu moodi asjad, mis esitatakse riigikogule. [---] Ja mitte kusagile ei kao need kõnekoosolekud. Olgu selle kohta öeldud ka see, et see on auru väljalaskmine - las nad siis lasevad kõik auru välja, las me laseme - ja räägivad! Aga kõrval peab käima selline tõsine töö, kus vormuvad ettepanekud riigikogule."
Valk ütles, et tõehetk tuleb siis, kui seaduseelnõud valimiste ja parteide rahastamise kohta on formuleeritud ja lähevad riigikokku läbivaatamisele.
"Ja siis toimub see, mida me kõik ootame: kas riigikogu võtab ette valimisseaduse uuendamise või ei võta. see on kõik nende käes," ütles Valk.
Valgu sõnul räägiti eile vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese algatusel Tallinnas Kadriorus toimunud erakondade ja vabakondade ühisarutelul otsekui kahes keeles.
"Ühelt poolt poliitikud, kes valdavad hästi seda kantseliiti - selle tundis kohe ära -, ja teisel pool siis, ütleme, à la Harta 12 ja ühiskonnategelased, kes rääkisid veidi teises keeles. Aga enam-vähem rääkisid kõik nagu ühte keelt ja olid korrektsed ja rahulikud, ja leidsid, et see kohtumine seal oli väga vajalik," rääkis Valk ning lisas, et ilmselt said koosolijad aru, et lõputult vanamoodi edasi minna, vaid kuhugi peab nüüd jõudma.
"Ja ma arvan, et see oli väga hea algatus presidendi poolt - et ühel hetkel pidi hakkama rääkima. Mitte ainult kirjutama, mitte ainult sõimlema, mitte ainult... noh, mida iganes me oleme kuulnud selle poole aasta jooksul. Seda algatust küll üksjagu nagu - kuidas öelda: suhtuti sellesse vähe tõrjuvalt. Aga ma arvan, et see oli hädavajalik."
Valk toonitas, et meil on demokraatlik riik, kuid me "oleme kinni jooksnud, hangunud ja stagneerunud". Tema meelest on praeguse kriisi peapõhjus umbes viimase kümne aasta jooksul Eestis toimunud väärtushinnangute muutumine. Ta nentis, et see olukord on tekkinud suuresti seetõttu, et meie demokraatia ja riiklus on alles noored.
"Järelikult.ei ole mõtet midagi nagu ära lõhkuda, vaid tuleb midagi paremaks teha, muuta ja tasapisi edasi minna. See ei ole kerge," ütles Valk. Ta rääkis ka, et erakondades võiks teha puhastust - "surnud hinged" välja sõeluda, et näha, kui palju parteiliikmeid tegelikult on.
"Me üritame luua sellise keskkonna, kus kestab ka arutelu. Seal peavad olema need kaks asja kõrvuti. Üks on siis see ekspertide grupp, mis tuleb luua, mis on seadustundlik ja suudab neid esitatud ettepanekuid ka hakata panema mingitesse vormidesse. Me peamwe sealt saama kätte lõpptulemuseks mingisugused seaduseelnõu moodi asjad, mis esitatakse riigikogule. [---] Ja mitte kusagile ei kao need kõnekoosolekud. Olgu selle kohta öeldud ka see, et see on auru väljalaskmine - las nad siis lasevad kõik auru välja, las me laseme - ja räägivad! Aga kõrval peab käima selline tõsine töö, kus vormuvad ettepanekud riigikogule."
Valk ütles, et tõehetk tuleb siis, kui seaduseelnõud valimiste ja parteide rahastamise kohta on formuleeritud ja lähevad riigikokku läbivaatamisele.
"Ja siis toimub see, mida me kõik ootame: kas riigikogu võtab ette valimisseaduse uuendamise või ei võta. see on kõik nende käes," ütles Valk.
Toimetaja: Heikki Aasaru