Ahto Lobjakas: NATO egiidi all siin viibivad üksused ei sekkuks Eesti poolel sõjategevusse ({{commentsTotal}})

Ahto Lobjakas.
Ahto Lobjakas. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Saksamaa kantsleri Angela Merkeli sõnad, et Balti riikidesse ei tooda alalisi NATO vägesid, on vallandanud tormi veeklaasis, mis ütleb enam meie endi kui Saksamaa kohta. Kõigepealt seda, kuivõrd lühiühendatud on meie julgeolekupoliitiline debatt isegi kõige ametlikumal tasandil. Kõige kummastavam on ametlik usk, et NATO kohalolu tähendab automaatset kaitset.

Eesti kaitsega on seotud vähemalt kolm erinevat tasandit. Esimene on tänane sümboolne liitlaste kohaolu, näiteks NATO õhuturbelennukid Ämaris ning 150 ajutiselt Eestis viibivat USA sõjaväelast. Eilses Päevalehes ütles peaministri kaitsenõunik, et see kohaolek tõstab vajadusel NATO reageerimiskiirust ja palju enamat polevatki seetõttu vaja.

Tegemist on väga põhimõttelise vääritimõistmisega. NATO-l kui organisatsioonil pole oma vägesid peasekretäri või kellegi teise juhtimisel. NATO egiidi all siin viibivad väeosad ei sekkuks Venemaa ründe puhul Eesti poolel sõjategevusse. Esiteks ei ole nad selleks valmis. Teiseks (mis on ka olulisem) jääb sõttaminek iga NATO liikmesriigi enda otsustada. Kui Ämaris on Portugali lennukid, saab üksnes Lissabon otsustada, mida nendega peale hakata. Sõja puhkedes need sümboolsed väed tõenäoliselt lihtsalt evakueeritaks Eestist.

Teine tasand on reaalne vastuhakk. Tänastes oludes jääb see Eesti enda ülesandeks ja mureks. Mingi aja vältel peame üksi hakkama saama – seni kuni liitlased jõuavad otsusele, kas ja kuidas meid abistada.

Kolmas tasand oleks reaalne välisriikide kohaolu võimsusega, mis suudaks Vene vägedele vastu astuda. See ei saa aga olla mingi "NATO baas", sest nagu öeldud, ei lähe sõtta NATO. See saab olla vaid sellise liitlasriigi baas, mille valitsus on ette ära otsustanud, et Eestit kaitstakse rünnaku vastu. Nii nagu seda tegi USA Lääne-Euroopas külma sõja ajal.

Merkel ütles seega vaid, et Saksamaa selleks valmis ei ole.

Kedagi ei aita lahmiv kriitika Berliini suunal. Saksamaad tuleb mõista. Tal on oma, traumaatiline ajalugu. Tema huvid Euroopas erinevad USA omadest.

Kõige olulisem on mõista, et NATOs ei ole praegu riike, USA kaasa arvatud, kes oleksid nõus Balti riikidele andma veksli lubadusega nende eest Venemaaga sõtta minna. Mingit automatismi ei ole ja need arutelud on Washingtonis, Londonis ja Berliinis veel pidamata. Kindlasti jälgitakse neis linnades suure huviga seda debatti, mis käib Eestis praegu valitsusliikmete ja vähemate poliitikute vahel Twitteris ja meedias.

See aga tõstab riigijuhtide seas populaarse psühholoogilise kaitse teema hoopis uuest perspektiivist. Merkeli poolt nii lihtsalt vallandatud kaos osutab, et kaitsmist vajab esmajoones valitsev psühholoogia.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: ERR-i raadiouudiste kommentaar



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: