Merkeli sõsarpartei survestab kantslerit immigratsioonipoliitikat karmistama ({{commentsTotal}})

Horst Seehofer Angela Merkeli pildi taustal.
Horst Seehofer Angela Merkeli pildi taustal. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Baierimaa kristlik-sotsiaalne liit (CSU) avaldas täna ettepanekute kogumi, milles nõuab Saksamaa immigratsiooniseaduste põhjalikku muutmist, seades kantsler Angela Merkeli veelgi suurema surve alla.

Merkeli kristlike demokraatide (CDU) konservatiivsema sõsarpartei dokument sisaldab nii vanu kui uusi ettepanekuid, näiteks soovitakse seada Saksamaale aastas vastu võetavate põgenike piirarvuks 200 000, vahendas The Local.

Samuti kutsutakse üles lubama Saksamaale üksnes neid migrante, kellele on juba varjupaik antud, ja keelata topeltkodakondsus. Lisaks näeb CSU ette keeldu avalikus kohas burkat kanda.

"Kes ei soovi ilma burka või niqab'ita olla, võib otsida mõne teise riigi, kus elada," seisab dokumendis, mille eesmärgiks on seatud Saksamaa väärtuste kaitsmine multikultuursuse eest.

"Tulevikus peavad prioriteetsed olema migrandid, kes tulevad kristlikelt lääne kultuuri aladelt," leiab CSU. "Selline seadus tõkestaks illegaalset sisserännet. Riik peab saama ise otsustada, keda ta vastu võtab. Migrandid ei peaks olema need, kes otsuseid teevad".

Roheliste partei juht Simone Peter nimetas CSU ettepanekuid vulgaarseteks ja ärevust tekitavateks. "Absurdne ja väga küsitav: CSU jätab hüvasti ühiste väärtustega," kirjutas ta oma Twitteri kontol.

CSU on Saksamaal omamoodi anomaalia - nad kandideerivad valimistel üksnes Baierimaal, kus CDU ei ole esindatud. Kaks parteid on alati olnud riigi tasandil liitlased, jäädes organisatsioonidena siiski eraldiseisvaiks.

Selleks, et Angela Merkel saaks kantslerina ka pärast tuleva aasta üldvalimisi jätkata, tuleb tal kindlustada CSU juhi Horst Seehoferi toetus. Viimane on aga teinud kantsleri suhtes kriitilisi avaldusi ning on keeldunud kommenteerimast oma võimaliku toetust Merkeli taaskandideerimisele.

Toimetaja: Karin Koppel



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: