Praegu ei ole see tagatud, sest nõutav on osavõtnud valijameeste enamus ja osavõtjateks loetakse ka neid, kes rikuvad või ei täida sedelit.

"Põhiseaduse Assamblees ei ole kunagi soovitud ega otsustatud, et presidendi valimine võiks valimiskogus ebaõnnestuda ja minna tagasi riigikogusse. Seega kehtiv Vabariigi Presidendi valimise seadus väärtõlgendab põhiseadust ja võltsib Põhiseaduse Assamblee poliitilist tahet. Meie esitatud eelnõu viib presidendi valimise korra kiiresti vastavusse põhiseaduse mõttega ning tagab poliitilise stabiilsuse," ütles Vabaerakonna saadik ja põhiseaduskomisjoni aseesimees Jüri Adams.

Adamsi sõnul võimaldab kehtiv kord presidendivalimise valimiskogu teises voorus läbi kukutada, kui üsna väike arv valijamehi sedeli rikub või tühjaks jätab. "See annab väga piiratud valijameeste rühmale õiguse oma tahet ülejäänutele dikteerida ilma oma põhiseaduslikku valimisõigust sisuliselt kasutamata. Seda ei saa pidada demokraatia toimimise seisukohalt päris õigeks," ütles ta.

"Eelnõuga loetakse need valijamehed, kes on sedelit rikkunud või täitmata jätnud hääletusest mitteosavõtnuteks. Pendeldamine riigikogu ja valimiskogu vahel oleks Eesti poliitilisele süsteemile rusuv," lõpetas Jüri Adams.

Kui viimastel presidendivalimistel valimiskogus president kehtetute sedelite tõttu valimata jäi põhjustas see avalikkuses ja ühiskonnas laiemalt palju pettumust ja teravat kriitikat.

2016. aasta presidendivalimistel jäi riigipea valimata riigikogu esimeses hääletusvoorus 29. augustil, teises hääletusvoorus 30. augustil ja 24. septembril toimunud valimiskogus. Kui oktoobri alguses valimine taas riigikokku läks valiti lõpuks presidendiks konsensuskandidaat Kersti Kaljulaid. 2016. aasta presidendivalimiste kronoloogiat saab vaadata SIIT.