Ülle Madise kandidatuuri ülesseadmise toetuseks andis eelmisel neljapäeval oma allkirja 62 riigikogu liiget valitsusliitu kuuluvast Reformierakonnast ja Eesti 200-st ning opositsiooni kuuluvast Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast.

Sel teisipäeval teatas algselt kõhelnud Mart Võrklaev (Reformierakond), et Madisega toimunud kohtumised veensid teda toetama Madiset nii tema ülesseadmisel kui ka riigikogu hääletusel 2. septembril. See tähendas, et Madise sai arvestada 63 toetushäälega. Viis häält oli endiselt puudu, et saada äravalimiseks vajalik tugi.

Teisipäeva õhtul teatas erakond Isamaa pärast mitmetunnist arutelu, et ka nemad toetavad ülle Madiset presidendivalimistel. Isamaa fraktsioonis on kaheksa liiget, kuid erakonnaga on liitunud veel kolm saadikut ehk kokku on neil hääli riigikogus 11.

Lihtne matemaatika ütleb, et Madisel peaks seega koos olema 74 häält. Presidendi äravalimiseks on vaja vähemalt 68 saadiku toetust. Isamaa poliitik Kalle Muuli teataski sotsiaalmeedias võidukalt, et "just Isamaa valib Eestile järgmise presidendi, sest Isamaast sõltub see, kas Madise saab presidendivalimistel vähemalt 68 häält või mitte".

Pole välistatud, et Madiset võivad toetada ka mõned neist fraktsioonitutest saadikutest (Mölder, Sarapuu, Eesmaa), kes end ühegi erakonnaga sidunud pole ega ole selgelt väljendanud oma eelistust. Oma lõplikku otsust pole ka avalikustanud sotsiaaldemokraat  Züleyxa Izmailova, kes ütles teisipäeva õhtul ERR-ile, et ei anna oma allkirja ei Madise ega ühegi teise kandidaadi ülesseadmisele. Kuidas ta hääletab 2. septembril, pole teada. Pole ka teada, kuidas hääletavad need nn aknaalused (eeskätt Stoicescu), kes tahtsid toetada Tiit Landi, aga kui tema ülesseadmiseks hääli kokku ei tule. Võimalik, et ka sealt võib tulla Madisele üks-kaks häält.

Samas peab arvestama, et tegemist on salajase hääletusega ning allkirjad ülesseadmise paberil ei ole siduvad kohustused. Ehk nagu ütles Mart Võrklaev teisipäeval: "Presidendi valib iga riigikogu liige lõpuks ikkagi ise, oma südametunnistuse järgi salajasel hääletusel, mitte ei vali üks või teine fraktsioon."

Madise toetajate seas ringles veel teisipäeval kahtlus, kas Reformierakonna enda hääled peavad. Viidati, et erakonnast võib sügisel veel tulla lahkujaid ja eeskätt Isamaasse siirdujaid, mistõttu võivad nende hääled salajasel hääletusel minna Madise tagant ära. See oli hetk, kus Isamaa polnud teinud otsust, kas toetada Madiset või Landi. Nüüd, kus Isamaa teatas oma toetusest Madisele, on see kartus mõistagi palju väiksem.

Kuid lõpuni ei saa kindel olla ka kõigi Isamaa enda häälte püsimises. Isamaa poliitik Riina Solman ütles enne erakonna otsust, et Isamaa hääled jagunevad Ülle Madise ja Tiit Landi vahel pooleks. Mitmetunnine arutelu kinnitaski, et ühisele seisukohale jõudmine ei läinud niisama lihtsalt. Ja meenutame, et 2. septembri hääletus on salajane.

Kaljulaid hoiab riigikogu häälte rekordit

Olgu ajaloolise meenutusena välja toodud, kui palju hääli on saanud presidendid just siis, kui neil on õnnestunud riigikogus valituks osutuda.

1992 – Lennart Meri 59 häält. Siis toimusid presidendivalimised teise korra järgi ja kui rahvahääletusel ei saanud ükski kandidaat üle poole hääletamisest osavõtnud valijate häältest, valis presidendi riigikogu. Lennart Meri sai riigikogus 59 ja Arnold Rüütel 31 häält ning tollase presidendi valimise seaduse järgi piisas 59 häälest Merile valituks osutumisel.

1996. aastast hakkas kehtima uus ja praeguseni kehtiv presidendivalimiste kord. 1996. aastal, 2001. aastal ja 2006. aastal presidenti riigikogus valida ei õnnestunud ja valiku tegi riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest koosnev valijameeste kogu.

2011 – Toomas Hendrik Ilves 73 häält. 2011. aastal olid presidendivalimistel riigikogus vastamisi Toomas Hendrik ilves ja Indrek Tarand. Ilves sai 73 ja Tarand 25 häält ning Ilves osutus tagasi valituks.

2016 – Kersti Kaljulaid 81 häält. 2016. aasta presidendivalimistel ei pälvinud riigikogus ükski kandidaat piisavalt toetust, mistõttu läksid valimised valimiskogusse. Ka valimiskogu esimeses ega teises voorus ei valitud presidenti ja valimised läksid tagasi riigikogusse. Seal valiti presidendiks 81 poolthäälega Kersti Kaljulaid, kes oli ka ainuke kandidaat.

2021 – Alar Karis 72 häält. 2021. aasta presidendivalimiste riigikogu voorudes seati üles Alar Karise kandidatuur. Ta sai esimeses hääletusvoorus 63 häält, ms polnud piisav. Vaja olnuks vähemalt viis häält enam. Päev hiljem toimunud teises voorus sai Karis 72 häält. Sealjuures on huvitav märkida, et kui esimeses hääletusvoorus oli 18 märgistamata sedelit, siis teises vaid kaheksa. Tollases ajakirjandus spekuleeriti, et erakond Isamaa võis taktikalistel kaalutlustel esimeses voorus Karise toetuseta jätta.

Seega on presidendivalimiste riigikogu voorude senine häälterekord Kersti Kaljulaidi käes 81 häälega. Selle ületamine läheb Madisel raskeks, aga pole ka võimatu.

EKRE saadikud (neid on fraktsioonis üheksa) ei plaani üldse riigikogus hääletada ja samamoodi käituvad ilmselt ka mõned aknaalused. Keskerakond (koos ületulijatega kaheksa saadikut) deklareeris oma toetus Tiit Landile, aga kui ka neil ei õnnestu oma kandidaati üles seada (ei saa kokku vajalikku 21 allkirja), ei pruugi nad Madise poolt hääletada. Sama kehtib ka nende aknaaluste kohta, kes on olnud Landi ülesseadmise poolt.