Obama saatis reedel kirja esindajatekoja ja senati esimehele, milles põhjendas sanktsioonide pikendamise vajadust.

Obama märkis, et nende isikute tegevus ja poliitika, kes ähvardavad Ukraina rahu, julgeolekut, stabiilsust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, samuti Venemaa valitsuse tegevus ja poliitika, seal hulgas Krimmi annekteerimine ja jõu kasutamine Ukrainas, kätkevad jätkuvalt erakorralist ohtu USA riiklikule julgeolekule ja välispoliitikale.

Trump ütles reedel Wall Street Journalis avaldatud usutluses, et jätab vähemalt mõneks ajaks Obama kehtestatud sanktsioonid jõusse, ent kui Venemaa aitab USA-d võtmetähtsusega eesmärkide saavutamisel, näiteks võitluses vägivaldse äärmuslusega, võib karistusmeetmed sootuks tühistada.

Ta väljendas ka valmisolekut kohtuda Venemaa presidendi Vladimir Putiniga pärast ametisseastumist 20. jaanuaril.

Trump, kes näeb võimalust teha Moskvaga koostööd võitluses džihadistlike rühmitustega nagu ISIS, on väljendanud imetlust Putini suhtes ning tunnistas vaid vastumeelselt USA luure järeldusi, et Vene häkkerid sekkusid Putini volitusel Ühendriikide valimistesse.

Niinistö: Venemaa koostöö peab väljenduma Minski rahulepete täitmisel

Võimaluse kohta, et lääne Venemaa vastaseid sankstioone hakatakse president Trumpi ametiajal tühistama, uuriti täna ka Soome president Sauli Niinistölt, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Neid sankstioone ei seatud terrorismi tõttu, vaid Krimmi ja Ukraina tõttu. Ja Venemaa abivalmidus, millele Trump viitab, peab väljenduma ka Minski rahulepete täitmisel," ütles Niinistö.

Ka Eesti välisminister Sven Mikser leiab, et spekulatsioone Venemaa vastaste sankstioonide tühistamise teemal on vara teha - las Donald Trump astub kõigepealt ametisse - arvab ta.

USA ei pruugi ühe Hiina poliitikale kindlaks jääda

Vastupidiselt USA tavale mitte tunnustada diplomaatiliselt Taiwani, ütles Trump, et kõik on arutluse all, sealhulgas ühe Hiina poliitika.

Trump on juba ärritanud Hiinat, võttes pärast valimisi vastu õnnitluskõne Taiwani presidendilt Tsai Ing-wenilt ning eirates sellega aastakümnete pikkust diplomaatilist tava, mille kohaselt on Valge Maja hoidunud otsekontaktidest Taiwani liidriga.

Ta kaitses Wall Street Journali usutluses seda sammu, öeldes: "Me müüsime neile mullu kahe miljardi eest sõjalist varustust. Ühelt poolt me võime müüa neile kahe miljardi eest kaasaegseimat ja parimat varustust, kuid teisalt ei tohi vastu võtta telefonikõnet. Eelkõige olnuks telefonikõnest keeldumine väga ebaviisakas."

Peking peab Taiwani oma lahkulöönud provintsiks, mis tuleb enda rüppe kas või jõuga tagasi saada.

Trump on ähvardanud võtta tarvitusele karmid meetmed Hiina väidetavalt ebaõiglase kaubanduspraktika suhtes ja öelnud, et ühe Hiina poliitika võib olla kauplemisobjekt muudes vaidlustes.