Trumpi püüded parandada suhteid Põhja-Korea diktaatoriga sunnib USA liitlasi Aasias mõtlema, kui kindlalt saavad nad Washingtoni sõjalisele toetusele loota, kirjutab uudisteagentuur Reuters oma pikemas ülevaates.

USA presidendi eelmisel nädalal tehtud ootamatu otsus kärpida Lõuna-Koreaga toimuvaid ühiseid sõjalisi õppusi, mida ta nimetas Põhja-Korea suhtes vaenulikeks, on tekitanud muret, et tema ettearvamatu tegutsemisviis võib nõrgestada liitlassuhteid, mis on aastakümneid olnud piirkondliku rahu ja stabiilsuse aluseks.

Jaapan kardab, et võib eesootavate julgeolekuläbirääkimiste ajal sattuda samuti Trumpi surve alla. Taiwan jälgib tähelepanelikult Trumpi ja Hiina liidri Xi Jinpingi kohtumise ettevalmistusi ning India on üha ebakindlam selles, kui oluline koht on tal Washingtoni strateegilistes plaanides.

"See otsus suurendab kindlasti piirkonnas kasvavaid kahtlusi USA julgeolekukohustuste suhtes," ütles poliitiliste riskide konsultatsioonifirma Eurasia Group vanemanalüütik ja endine USA diplomaat Jaapanis ning Hiinas Jeremy Chan.

Souli teatel suurendab pingeid ka USA otsus tühistada veel üks järgmiseks kuuks kavandatud ühine sõjaline õppus Lõuna-Koreaga. Washington põhjendas otsust oma vägede suutlikkuse vähenemisega Iraani sõja tõttu.

Valge Maja ametniku sõnul on Trump rahulolematu, et USA liitlased ei ole tema sõjategevust Iraani vastu piisavalt toetanud, ning on korduvalt rõhutanud, et nad peaksid võtma suurema vastutuse oma kaitsekulude katmisel.

USA ja Lõuna-Korea ametnike vaheliste aruteludega kursis oleva allika sõnul soovib Trump taastada dialoogi Põhja-Koreaga ning saavutada välispoliitilise läbimurde, mis aitaks leevendada kodumaal ebapopulaarse Iraani-poliitika mõju.

Tokyo: olukord on äärmiselt murettekitav

Jaapani endine kaitseminister Itsunori Onodera hoiatas, et Trumpi soov Põhja-Koreaga suhteid parandada võib anda soovitule vastupidise efekti ning julgustada tuumariiki Põhja-Koread veelgi enesekindlamalt tegutsema. Seni pole Pyongyang Trumpi algatustele eriti vastukaja andnud.

Onodera sõnul oleks selline areng Tokyo jaoks "äärmiselt murettekitav". Seda rõhutas ka tõsiasi, et hoolimata Trumpi püüdest suhteid parandada lasi Põhja-Korea samal päeval oma idaranniku lähedal välja mitu ballistilist raketti, mis tõi kaasa häirehoiatused nii Lõuna-Koreas kui ka Jaapanis.

Tokyo suurimaks mureks on aga Trumpi ettearvamatus ajal, mil Jaapan alustab USA-ga kõnelusi Ameerika vägede ülalpidamiskulude üle. Kõrge Jaapani ametniku sõnul kardetakse, et Trump võib vähese etteteatamisega nõuda kulude märkimisväärset suurendamist, mis oleks Jaapani valitsusele poliitiliselt keeruline.

Analüütikute hinnangul võib Trump kasutada ka oktoobrisse kavandatud USA ja Jaapani ühiseid sõjalisi õppusi läbirääkimistel mõjutusvahendina. Kuigi Washingtoni ja Tokyo ametnikud ei pea õppuste vähendamist praegu tõenäoliseks, möönavad nad, et Trump võib oma seisukohta kiiresti muuta.

Õppused, mida tuntakse nime all Keen Sword, võivad kujuneda väiksemaks kui 2024. aastal, sest osa USA varustusest ja personalist on suunatud Iraani konfliktiga seotud operatsioonidele.

USA sõjaliste jõudude ümberpaigutamine on tekitanud piirkonnas muret, et Washingtoni heidutusvõime Hiina suhtes võib nõrgeneda. Hiljuti suundus Aasias alaliselt paiknenud lennukikandja USS George Washington Lähis-Itta, et võtta ülesanded üle seal tegutsenud USS Abraham Lincolnilt.

Augustikuise Aasia-visiidi ajal rõhutas Pentagoni poliitikajuht Elbridge Colby, et Washingtoni prioriteet on koos India ja Vaikse ookeani piirkonna liitlastega tagada lahinguvalmidus niinimetatud esimesel saarteahelal, mis ulatub Jaapanist läbi Filipiinide.

Trump, Xi ja Taiwan

Kõige rohkem tuntakse muret Hiina kasvava sõjalise surve pärast demokraatlikult juhitud Taiwanis, mida Peking peab endale kuuluvaks territooriumiks.

Taiwanile kavandatud 14 miljardi dollari suurune relvamüügipakett on seni jäänud USA presidendi heakskiiduta, sest Trump püüab hoida häid suhteid Hiina presidendi Xiga ning vältida kahe suurriigi kaubandussuhete edasist pingestumist.

Trump valmistub kohtumiseks järgmisel kuul Washingtonis saabuva Hiina presidendiga, mistõttu usuvad Taiwani ametnikud, et USA võib jagada kavandatud 14 miljardi dollari suuruse relvamüügipaketi väiksemateks osadeks, et vältida Pekingi liigset ärritamist.

Taiwani kaitseministeeriumi mõttekoja esindaja Domingo Yang ütles, et Trumpi retoorika erineb sageli USA tegelikust poliitikast. Tema sõnul on USA luurekoostöö, sõjaline väljaõpe ja patrulltegevus Taiwani ümbruses jätkuvalt aktiivsed.

Washingtoni sõnul kinnitas USA pühendumust piirkonnale ka reedel toimunud USA mereväe lennuki läbilend Taiwani väinast.

Kasvav ebakindlus Indias

Trumpi hiljutised sammud on tekitanud kõhklusi ka Indias. Julgeolekuanalüütikute hinnangul riskib USA sellega, et nurjab aastatepikkused pingutused tuua New Delhi strateegiliselt lähemale ning kujundada Indiast tasakaalustav jõud Hiina ja Venemaa mõju kõrval.

Muret on süvendanud Pentagoni juunikuine otsus nimetada oma Aasia väejuhatus taas Pacific Commandiks, loobudes senisest nimest Indo-Pacific Command. Osa analüütikuid näeb selles märki, et India ei pruugi Washingtoni strateegilistes plaanides enam nii olulisel kohal olla kui varem. Pentagon on sellised tõlgendused tagasi lükanud.

Samas on New Delhit juba varem ärritanud Trumpi kehtestatud kõrged tollitariifid India kaupadele ning tema korduvad väited, et ta aitas vahendada India ja Pakistani vahelist relvarahu.

Kahe arengutega kursis oleva India allika sõnul suhtuvad sealsed ametnikud nüüd väga ettevaatlikult pikaajalistesse kaitsekoostöölepetesse Ameerika Ühendriikidega.

"Viimane otsus kinnitab veel kord president Trumpi tehingukeskset lähenemist välispoliitikale ning tuletab meelde, et erimeelsused konkreetsetes küsimustes võivad kaasa tuua tagajärgi ka laiemalt kahepoolsetel suhetele, ja seda isegi liitlaste vahel," ütles konfliktiseireorganisatsiooni Armed Conflict Location & Event Data (ACLED) vanemanalüütik Pearl Pandya.