Aivar Hundimägi: rikkaks saamise miiniväli ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Äripäev

Viimasel ajal on Eesti ajakirjanduses olnud sagedane teema erinevad investeerimisskeemid, mille esindajad panevad oma ilusa jutuga potentsiaalsete investorite silmade ees rahatähed kui väikesed kuradikesed tantsima. 

Siinse finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler ütles eelmisel nädalal Äripäevale antud intervjuus, et kelmuste teema käib ajakirjanduses lainetena ehk koos majandustsükliga. Kui majandusel hakkab hästi minema, tulevad kelmused meediasse tagasi. Eelmine taoline laine oli 2000. aastate keskpaigas.

Finantsinspektsiooni juhi hinnangul ei kujuta kelmused siinsele finantssektorile praegu süsteemset riski ehk pole ohtu, et mõni kohalik kommertspank muutuks kelmide tegevuse tõttu maksejõuetuks. Riskide maandamine nii-öelda makrotasandil ei tähenda aga, et inimesed oleksid iseenda rumaluse eest hästi kaitstud. 

Üks näide investorite silmaklapid ees tundmatusse hüppamisest oli Äripäeva uuriva ajakirjaniku Piret Reiljani ning Norra majanduslehe Dagens Næringslivi ajakirjaniku Rune Ytreberg ühise uurimistöö tulemusena mõlemas riigis kaks nädalat tagasi avalikkuse ette toodud võrkturundus- ja digirahaäri Ultimate Business World ehk UBW.

Selgus, et Norras põhja kõrbenud ja nime vahetanud endine võrkturundusärimees ja maksupettur Jim Anderson (endise nimega Jim Wolden) aitas Tallinna südames lükata käima järjekordset üleilmset hullutavat digiraha äri.

Enne artikli ilmumist jõudsid peamiselt eestlased ja norrakad seda äri haldava Eesti ettevõtte Manhattan Securities OÜ kontodele kanda kokku kümneid tuhandeid eurosid, ostes nn pakette.

Iga pakett sisaldas õigust reklaamida teatud aja jooksul oma tooteid või teenuseid, kas või automüügikuulutust, digitaalsel turul. Samuti kaasnes paketiga boonusena teatud hulk nn UBW coin’e, mille eest nimetatud turul peaks hakkama kauplemine toimuma.

Äri osa on ka võrkturundus ehk pakettide müümine järgmistele kasutajatele, millega on võimalik teenida komisjonitasu.

UBW-l on ainult üks suur puudus: seda digitaalset turgu, kus raha maksnud inimesed said õiguse oma tooteid või teenuseid reklaamida, ei ole veel olemas. Ehk teisiti öeldes ostsid inimesed endale võimaluse, mida tegelikult ei saagi veel laialdaselt kasutada.

Taoliste kahtlaste investeerimisvõimaluste üks tunnus ongi rõhumine tulevikus avanevatele teenimisvõimalustele, millest inimesed jäävad ilma, kui nad kohe nüüd kiiresti oma rahakotiraudu ei ava.

Lisaks nii-öelda olematu teenuse ostmisele oleks ettevõtmisse raha paigutanud paketiostjaid võinud teha ettevaatlikuks kirjeldatud äriga seotud inimeste taust. Seda aga üritasid asjaosalised ise potentsiaalsete investorite eest varjata.

Skeemi kõneisik ja esindusnägu on Eestis 1990. aastate algusest tegutsev Norra ettevõtja Paal Aschjem. Ta on Eesti-Norra kaubanduskoja auesimees ning heategevusfondi Aitan Lapsi juht. Olgu öeldud, et pärast Äripäevas ilmunud artiklit astus ta heategevusfondi juhi kohalt tagasi. Tõenäoliselt osalt seetõttu, et kaudselt reklaamiti seda salapärast uut digiraha ka heategevusfondi abil.

Äripäeva ja Norra majanduslehe ajakirjanikud tõmbasid aga saladuseloori teistelt äriga seotud tegelastelt ning nende renomee nii ilus ei olnud. Selgus, et üks väheseid, kes on sellest UBW nimelisest digirahaärist juba konkreetset kasu saanud, on see sama varju hoidev Jim Anderson. Tema ettevõttesse oli lühikest aega tegutsenud UBWst liikunud juba kümneid tuhandeid eurosid. Andersoni enda kinnituse kohaselt oli tegemist tasuga, mille ta sai enda pakutud abi ja teatava tarkvara eest uue digiraha süsteemi käivitamisel.

Anderson asutas omal ajal Norras võrkturundusäri (The 5 Percent Community ehk T5PC), mis pankrotistus ja mille tõttu kaotasid norralastest investorid kokku suurusjärgus miljard Norra krooni ehk 113 miljonit eurot. Anderson kuulus küll nende üksikute hulka, kes äris raha ei kaotanud, kuid ta väidab kindlameelselt, et pettusega tema ei tegelenud, vaid väljus enda asutatud ärist edukalt, olles äri uuele juhtkonnale üle andnud – umbes pool aastat pärast selle asutamist.

Ka Tallinna südames käivitatav uus äri on sarnaste tunnustega. Anderson väidab, et ta pole selle äri omanik ja aitab lihtsalt sõpru. Samas sai tema ettevõte selle abistava tegevuse eest alustava äri kohta üpris suuri summasid.

Nende inimeste ootused, kes sellesse ärisse aga oma raha paigutavad, võivad osutuda õhulossiks, kui selgub, et uut äri ei õnnestugi korralikult käivitada, sest suur osa investorite rahast on läinud erinevate nõustamiste ja arendustööde tarbeks.

Sellised võrkturundusskeemid on edukad ja tuginevad üha uute lihtsameelsete liitumisel, kes on nõus oma raha pealtnäha lihtsa rahateenimisviisi nimel loovutama ning asuvad siis tutvusringkonnas järgmisi lihtsameelseid otsima. Skeem toimib seni, kuni tuleb peale uusi liitujaid ehk uut raha. Ja mida rohkem on liitujaid, seda valusam võib olla mulli lõhkemine tulevikus.

Äripäevas ilmunud artiklite järel on finantsinspektsioon otsustanud kirjeldatud digiraha skeemi kontrollida. Jim Anderson teatas, et maksab kõik temale nõustamise eest laekunud summad tagasi ning UBW esindajad kaaluvad ka kõigile pakettide ostjatele nende tehtud investeeringu tagastamist, juhul kui kasutajad seda soovivad.

Aga see on ainult üks plahvatusohtlik miin suurel miiniväljal, kuhu hästi riietatud ja sorava jutuga müügimehed kergemeelseid meelitavad. Varem või hiljem astuvad heausksed investorid mõne uue varjatud miini otsa.

Seetõttu soovitan kõigil kiiresti rikkaks saada ihkavatel inimestel mängida parem tavapärast lotot. Kulutate vähem raha ning osa teie kaotatud rahast läheb hasartmängumaksu abil Eesti kultuuri ja spordi toetuseks.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: