Koolid ja kultuuriasutused kohanevad haridusministeeriumi reeglitega

Kui haridusministeerium avaldas kevadel koolide õppekäikude rahastamise juhised, langes äkitselt kultuuriasutuste külastatavus. Nüüd on tänu toetustele ja lisarahastusele olukord rahunemas.
Kevadel põhjustas haridusvaldkonnas arutelu ühe lapsevanema kaebus selle kohta, et kool küsib kohustuslikuks õppetegevuseks vanematelt raha. Selleks et koolid, riik ja lapsevanemad jõuaksid ühisele arusaamale, avaldas haridus- ja teadusministeerium juhised, mille järgi peab kogu kohustuslik õppetegevus olema tasuta.
Põhikooli õpilaste õppekäikude rahastamiseks jagab kultuuriministeerium kultuuriranitsa toetust, mis on 2026. aastal 11 eurot lapse kohta. Lisaks eraldas kultuuriministeerium pool miljonit eurot erakorralist toetust, et kultuuriasutused saaksid 1.–12. klassi õpilastele pakkuda tasuta külastusi.
Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi direktor Merike Kaste ütles, et suures pildis kevadine arutelu kooli õppekäikude tegemist ei heiduta.
"Tartu linn toetab kõiki gümnaasiumiosa õppekäike ja õppekava tööd toetavate projektide kaudu. Meie koolis on see summa ühe õpilase kohta umbes 12 eurot. Ja teine asi on ka see, et Tartu linnas on muuseumikülastuste jaoks sellised üldhanked ja iga gümnaasium saab mingi osa," sõnas Kaste.
Eesti Rahva Muuseumi hariduskeskuse juhataja Kaari Siemeri sõnul ei ole külastuste arv eriti kõikunud, sest koolid said toetuste abil muuseumi tasuta programmidele registreeruda. Näiteks sai muuseum kultuuriministeeriumilt 14 000 eurot toetust, mis võimaldas neil pakkuda tasuta külastusi üle kahe tuhandele õpilasele.
"Muidugi me ei oska öelda seda, mis juhtub siis, kui kõik toetused või see Kultuuriministeeriumi toetus on läbi. Kuidas koolid siis meieni jõuavad," nentis Siemer.
Tartu Veeriku kooli direktor Evald Sepp sõnas, et võrreldes üleeelmise aastaga tehakse kohustuslikke õppekäike nüüd vähem.
"Peab vaatama, kas Kultuuriranitsa vahendid võimaldavad kulusid katta. Juhul kui sealt jääb puudujääk, on juba keerulisem: kui tegemist on õppekäiguga, siis täiendava katte leidmiseks praegusel juhul raha koguda ei ole võimalik," rääkis Sepp.
Sepa sõnul lepitakse õppeaasta alguses kokku, kuhu ja millal on õpetajal plaanis oma klassiga minna.
"Praegu väga jälgime seda, kas on tegemist õppekäiguga või ekskursiooniga," ütles Sepp.
Haridusministeeriumi õppekava valdkonna peaekspert Hele Liiv-Tellmanni sõnul on haridusministeeriumi seisukoht olnud kogu aeg sama ehk kui õppekäik on kohustuslik, finantseerib seda kool.
"Oluline on see, et ettevõetavad plaanid, mis eeldavad, et lapsed osalevad seal vabatahtlikult ja lapsevanem panustab, oleksid lapsevanemale ka varasemalt teada, et need ei tuleks selliselt, et nüüd kandke kõik see summa ja kõik lähevad," ütles Liiv-Tellmann.
Toimetaja: Mari Peegel











