Eesti ja Venemaa suhted on muutunud sedavõrd kehvaks, et välisminister Urmas Paeti kinnitusel ei alusta konsulaarosakond homme tõenäoliselt tööd.

Tallinnas Filtri teel asuv kalmistu saab loodetavasti pronkssõduri viimaseks asupaigaks. Pronkssõduri teisaldamise eest vastutav kaitseminister Jaak Aaviksoo tuletas tänasel pressikonverentsil meelde, et kaitseväe kalmistu on igati sobiv koht kuhu on alates 19. sajandi lõpust maetud erinevate lippude all võidelnud sõjamehi.

“Seni on toimunud töö langenute säilmete välja kaevamisel ja nende eeldataval teisaldamisel ning ümber matmisel kaitseväe kalmistule. Samuti töö pronkssõduri, kui sümboolse hauatähise kohtlemisel on toimunud kõigiti heade tavade kohaselt. Pronkssõdur on terve ja ootab oma viimset paika kaitseväe kalmistul, mis nagu ma juba ütlesin tipneb sündmusega 8. mail käesoleval aastal,” räägib kaitseminister Aaviksoo koos välisminister Urmas Paetiga antud pressikonverentsil.

Ajakirjanikerohkel pressikonverentsil tuli ministritel ümber lükata Vene ajakirjanduses levivaid väiteid nagu oleks pronkssõdur tükkideks saetud ja kuidas vene rahvusest inimesed lahkuvad massiliselt politseist.

“Loodan, et Hitleri vastase koalitsiooni võidu tähtpäevaks 8. maiks seisab pronkssõdur kaitseväekalmistul ja meil kõigil koos on võimalik austada langenuid ning meenutada seda ajaloolist võitu,” sõnab Aaviksoo.

Paet: Eesti saatkonna julgeolek pole tagatud

Välisminister Urmas Paet ütles, et kui Eesti peab rahvusvahelisest heast tavast kinni, siis Venemaa on hoolimata nende välisministri lubadusest Eesti saatkonna kaitseta jätnud. Seepärast on normaalse töö jätkamine võimatu.

“Esmaspäeval, kui olukord ei parane, meie konsulaarosakond Moskvas tööd ei alusta. Küll tagatakse Eesti kodanike teenindamine, aga ühtegi viisataotlust sisse ei võeta ja viisasid ei väljastata seni, kuni Vene võimud pole suutnud tagada meie esinduse julgeolekut Moskvas,” rõhutab Paet.

Savisaare sisepoliitilised ambitsioonid

Mõlemad ministrid avaldasid lootust, et Tallinnas on märatsemine lõppenud ja kehtiv kuiv seadus on ennetav meede võimalikele volbriöö rahutustele.

Küll aga kritiseeris välisminister Urmas Paet teravalt Tallinna linnapea Edgar Savisaare käitumist, kes on tema sõnul püüdnud tõsist olukorda kasutada sisepoliitiliste eesmärkide saavutamiseks.

“Tallinna linnapeale oleks kohane kutsuda inimesi mõistusele ja rahule, aidata kaasa avaliku korra tagamisele oma linnas, mille linnapea ta on. Paraku kõik tema avaldused on teeninud vastupidist eesmärki ja sellest on mul äärmiselt kahju,” tõdeb Paet.

Kaitseministeeriumi teatel jätkuvad Tõnismäel väljakaevamistööd ja tuvastamistoimingud. Sõjahaudadesse maetud isikuid identifitseerida riiklikud ekspertiisiasutused ja praeguseni pole teada, kui palju inimesi Tõnismäe trollipeatuse lähedale maetud on.

Reportaaž: kinni on peetud 1000 inimest

Politseiamet ja prokuratuur teatasid, et rahutuste käigus on seni kontrollimiseks kinni peetud 1000 inimest. Samas on tänase seisuga teinud politseile avalduse abipolitseinikuks saamise kohta 700 vabatahtlikku. Nende tausta kontrollitakse, kuid esimestele soovijatele on väljaõppe juba alanud ja esimesed tunnistused antakse välja lähipäevil.

Kontrollimiseks kinni peetud tuhandest inimesest on enamus vabastatud. Kuueks kuuks on vahistatud 50 isikut. Algatatud on 29 kriminaalmenetlust. Kahtlustatavaks on tunnistatud 300 isikut, kelle puhul on juba tuvastatud piisavad tõendid seostamaks neid konkreetsete seadusrikkumistega. Ühe Venemaa kodaniku viisa on tühistatud ning isik Eestist välja saadetud.

Isikute tuvastamiseks üles pandud veebilehe alusel on politsei saanud juba hulgaliselt vihjeid.

“Loomulikult võib siinkohal ära öelda, et inimesed, kes seda vaatavad ja tunnevad ära iseennast on võimalus kindlasti loodud selleks, et inimene tuleb ise politseisse, annab tunnistusi oma tegude kohta, mis ta siis on teinud, ja selline vabatahtlik ülestunnistus või siis koostööle asumine korrakaitseasutustega kindlasti saab arvestatud ka siis menetluse käigus,” kinnitab politsei peadirektor Raivo Aeg.

Keskerakond pöördub politseivägivalla osas õiguskantsleri poole

Savisaar: me peame sellest “Ansipi sõjast” väljuma

Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar ütles, et Keskerakonnal on plaanis kutsuda kokku kodurahufoorum, et tekiks inimestevaheline dialoog. Ühtlasi kavatseb Keskerakond pöörduda õiguskantsler Allar Jõksi poole palvega kontrollida kaebusi politsei vägivallatsemiste kohta pärast inimeste kinnipidamist.

Keskerakonna esimees ütles ajakirjanikele, et Tallinna linnavalitsusel on praegu pärast mitu päeva kestnud vägivalda parem võimalus dialoogi alustamiseks, kui seda on valitsusel.

Foorum on planeeritud 4. maiks ja registreerimine algab juba homme. Foorumile oodatakse arvamusliidreid, poliitikuid, organisatsioonide esindajaid ja niisama huvilisi.

“Ja mida selline kodurahu foorum annaks? Kõige pealt annab ta võimaluse panna paika pikaajaline tegevuskava, kuidas minna edasi, sest anname endale aru – me elame täna hoopis teises Eestis kui see, mis oli kaks päeva tagasi. Me elame hoopis teises Eestis, meie mõttelaad, meie paradigmad on väga oluliselt muutunud ja ma usun, et seda tajuvad kõik inimesed. Me peame sellest Ansipi sõjast kuidagi välja tulema,” rõhutab Savisaar.

Savisaar ütles, et kiiresti tuleks eemaldada ärritajad: telk Tõnismäelt ja piirdeaed Toompealt. Keskerakond pöördub õiguskantsleri poole palvega uurida kaebusi vägivalla kohta pärast kinnipidamist.

“Vägivald ei ole õigustatud nende suhtes, kes on juba kinni peetud, kel on juba käed raudus. Kui inimesi ikka veel siis pekstakse, siis kahtlemata on see inimõiguste vastane. Me pöördume selles küsimuses õiguskantsleri poole, kes muidu on olnud väga aktiivne niisugustes asjades. Meie parlamendirühm taotleb nende kohtade ülevaatamist, kus inimesi kinni hoitakse,” loetleb Savisaar erakonna kavatsusi.

Tõnis Lukas ütles, et Isamaa ja Res Publica Liit kaalub kodurahu foorumil osalemist, kuid mõistab hukka Savisaare avalduse, milles ta süüdistab Eesti riiki jõu kasutamises ja inimõiguste rikkumises.

“Kui homme tuleb riigiduuma delegatsioon siia süüdistama Eestit, et Eesti politsei on demonstrantidega liigset jõudu tarvitanud, siis saavad nad toetuda Eesti enda poliitiku Savisaare vastavatele väidetele ja ma arvan, et see on Eesti riigile praegu vaenulik akt. Süüdistada Eesti riiki ja politseid liigses jõu kasutamises…” leiab Lukas.

Reformierakonna pressiesindaja teatas “Aktuaalsele kaamerale”, et Reformierakond Savisaare foorumist osa võtta ei kavatse.

Jõks külastas kinnipidamiskohti

Omal initsiatiivil täna vahistatud inimeste kinnipidamistingimusi kontrollimas käinud õiguskantsler Allar Jõks ei tuvastanud midagi sellist, mis nõuaks kiiret taunimist ja reageerimist, vahendab Postimees online.

Jõks käis täna hommikust pärastlõunani läbi kõik kohad, kus vahistatuid kinni peetakse. Õiguskantslerile ei esitanud keegi kaebusi vägivalla või ebainimlike tingimuste kohta.

Täna Eestisse saabunud Vene duuma delegatsiooni kuuluva Nikolai Kovaljovi sõnul ei kavatse Venemaa Eestiga diplomaatilisi suhteid katkestada.

Eesti pool on lubanud, et duumasaadikud saavad vastuse kõigile küsimustele. Muu hulgas tutvustatakse neile ka pronkssõduri uut asukohta. Sisuka dialoogini osapooled siiski ei jõudnud.

Vene delegatsiooni kohtumine Eesti riigikogu saadikute rühmaga kujunes eelkõige vastastikku seisukohtade väljaütlemiseks.

“Eks nad väljendasid oma seisukohta, et pronkssõdur peaks seisma, kus on tema, no ütleme niimoodi, Venemaa ametliku seisukoha järgi siis ajalooline asukoht. Me selgitasime, miks see asukoht pole pronkssõdurile sobiv ja miks uus asukoht kaitseväe kalmistul on mälestamiseks ja hauarahu tagamiseks sobivam. Aga taaskord tuleb öelda, et kumbki osapool jäi oma seisukohtade juurde, kuid väga selgelt sai välja öeldud, et tegemist on Eesti siseasjaga,” märgib riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser.

Duumasaadikute üheks peamiseks nõudmiseks oli ka peaminister Andrus Ansipi tagasiastumine.

“Riigiduuma avaldus rõhutab seda, et Eesti valitsus, kes lubas teisaldada pronkssõduri, peab astuma tagasi. Selline tegevus, mis lubab rikkuda inimõigusi, ei ole kohane 21. sajandile,” räägib riigiduuma väliskomisjoni esimehe esimene asetäitja Leonid Slutski.

Vene delegatsiooniga kohtunud riigikogu esimese aseesimehe Kristiina Ojulandi sõnul jäid poolte seisukohad paljudes küsimustes kaugeks. Sealhulgas jäädi erimeelele Eesti okupeerimise osas Nõukogude Liidu poolt. Positiivseks sõnumiks oli aga Vene poole lubadus tõhustada Eesti saatkonna turvalisust Moskvas.

“Me tõstatasime saatkonna olukorra väga tõsiselt, sest olukord, nagu te teate väga hästi, on seal kriitiline. Seda olukorda on siin juba mõned vaatlejad hakanud võrdlema lausa Leningradi blokaadiga,” nendib Ojuland.

“Aktuaalne kaamera” küsis Vene saatkonda pressikonverentsi andma tulnud duumasaadikutelt, et kuidas nad suhtuvad tõsiasja, et Venemaal kutsub televisioon inimesi üles Eesti saatkonda ründama. “Venemaal on televisioon sama vaba kui Eestis,” märgib riigiduuma saadik Nikolia Kovaljov.

Eesti välisministeeriumis toimunud pressikonverentsile duumasaadikud ei saabunud jättes suure hulga ajakirjanikke pika ninaga.

Väljakaevamised Tõnismäel

Tõnismäel on leitud üheksa kirstu. Esialgsetel andmetel on tegemist Vene sõdurite kirstudega, kes 1945. aastal sinna sängitati.

Ajaloouuringutele toetudes alustati väljakaevamisi Hariduse tänava nurgalt. Kui sealt maetuid ei leitud, jätkati kaevetöid Tõnismäe trollipeatuse lähistel. Sealt leiti kaks rida kirste. Kuus nendest on kaanteni puhastatud ja veel kolme täpne asukoht on teada. Üks kirst on kannatada saanud.

“Kõige äärmine kirst, nüüd rahvusraamatukogu poolsel küljel, kui nüüd võtta keskjoonest, siis sinna tuli vesi ikkagi kaevetöödesse sisse ja on näha, et need luud on kahjustusi saanud. Samal ajal kolba sees olevad hambad on piisavalt hästi säilinud, et nende põhjal on lootust DNA analüüsi teha,” tõdeb kohtuekspertiisi ekspert Üllar Lanno.

Osaliselt on kirstud avatud, et olla kindlad, et need tühjad pole. Täielikult avatakse kirstud aga siis, kui säilmed on välja kaevatud. Seda selleks, et võrrelda välja kaevatud säilmeid ajalooliste dokumentidega.

Erinevate versioonide kohaselt on Tõnismäele maetud 12 või 14 sõdurit.

“Selleks, et kõik hirmud maha võtta, oleks mõistlik ajaloo piltidelt näha olevad 12 kirstu dokumenteerida samalaadse matmispaigana, kus 12 kirstu on kõrvuti, et ei tekiks kahtlusi, kas see on sama koht või ei ole,” märgib Lanno.

Praegu välja kaevatud kirstude käepidemed on identsed 1945. aastal matmisel kasutatud kirstude käepidemetega.

“Praegu tundub selle uurimise järgi, et see 12 versioon on tõenäolisem. Kuus tükki on ühes reas ja teisest reast on kolme kirstu asukohad olemas,” selgitab muinsuskaitseameti arheoloogia inspektor Ants Kraut.

Teine rida kirste asub Tõnismäe trollipeatuse pärnaallee all. “Kirstud võivad olla natuke halvemini säilinud. Nad on otse kõnnitee või puudealuse istumispaiga all ja võivad olla kannatada saanud. Seda näitas ka 1995. aastal tehtud uuring,” lisab Kraut.

Väljakaevamisi jälgib ka Punase Risti sekretär Riina Kabi. Kui välja ilmuvad Tõnismäele maetute lähedased, siis korraldatakse Filtri teele säilmete ümber matmine kooskõlas nendega.  

“Eesti Punane Rist pole saanud mitte ühtegi päringut ega taotlust nende matmispaikade või matmispaiga külastamiseks Tõnismäel. Mitte keegi omastest pole selle vastu huvi tundnud,” kinnitab Kabi.

Kui uurimisel selgub, et tegemist on 1945. aastal Tõnismäele maetud sõduritega, siis pannakse säilmed taas kirstudesse ja maetakse Filtri tee sõjaväekalmistule ümber.

Mis sai pronkssõdurist?

Tõnismäel asunud Nõukogude sõdurite hauamonumendi pronksmees seisab nüüd siselinna kalmistul tundmatu sõduri haual. Pronkssõduri plaanitust varasema teisaldamise tingis möödunud neljapäeval alanud vandaalitsemine Tallinna südalinnas. Tõnismäel välja kaevatud väidetavalt Nõukogude sõdurite ümber matmine kalmistule toimub pärast nende tuvastamist.

Skulptor Enn Roosi napilt kaks aastat pärast Teise maailmasõja lõppu Nõukogude võimude tellimustööna valminud sõjamehe kujuni saab nüüd mööda vaikset elupuu alleed astudes. Arhitekt Arnold Alasi kujundatud monumentaalne peakivisein ootab ennistamist, kuid umbes kuu aja jooksul saab seegi püstitatud.

“Väga hea. Kõik on õigesti tehtud. Õigesti. Rahu peab valitsema. Öeldakse, et halb rahu on parem kui hea sõda. Elagem sõbralikult,” leiab pronkssõduri uue asukohaga tutvuma tulnud Aleksandra Bogdanova. Esialgu valitses sõjas erirahvustest langenute kalmudest ümbritsetud pronksmehe ja tundmatu sõduri haual vaikus.

“Ma tulin nüüd vaatama, kui palju siin rahvast on. Nii paljud sõdisid selle vastu ja nüüd pole siin enam kedagi. Ainult paljad ajakirjanikud ja rohkem ei ole kedagi. Ma ei tea miks neid enam ei huvita see asi,” räägib Veiner.

Pika peale tuleb kalmistule lisaks ajakirjanikele muudki rahvast. On ka neid, kes neljapäeva ja reede öösel linna peal möllasid. Kalmistule kogunes ka rahulikke uudistajaid.

“Nüüd on kõik tehtud, mis nüüd enam rääkida. Aeg oli väga ebaõnnestunult valitud. Välja kukkus väga inetult. Sõjaväekalmistu on sõjaväekalmistu. Linna ääres, mitte keskuses. Ma ei saa öelda, et siin on mugav.  Rahvas pole lihtsalt harjunud siin käima. Aga võib-olla kõik laabub ja siis polegi nii halb,” arutleb perekond Dimov.

Selgitust, et Tõnismäel asunud hauamonument tähendas ränki mäletusi okupatsiooniaja algusest pareeris Dimov väitega, et see sõdur polnud okupant, vaid käsutäitja. Pronkssõduri uut asukohta vaatama tulnud Dimovite hinnangul oleks tulnud oodata nende inimeste lahkumist, kes sõjakoledused ise üle elasid, sest noortel olevat nii kui nii ükskõik.

Kaks aprillilõpu päeva ja ööd Tallinnas, Jõhvis, Sillamäel, Narvas ja Tartus näitasid, et on noori kellele pole ükskõik või kellele on ajalugu tendentslikult õpetatud ja seepärast manipuleeritavad.  

Diplomaatiline järellainetus: intervjuu välisminister Urmat Paetiga

Eestis on Vene riigiduuma delegatsioon. Esialgu pole mingit sisulist dialoogi toimunud. Enne siia tulekut nõuti peaminister Andrus Ansipi tagasiastumist ja pressibriifingule välisministeeriumisse ei tulnud need mehed ka. Miks sellised vaenulikud inimesed üldse Eesti vastu peaks võtma?

Meie põhjus on see, et me oleme selgelt avatud riik ja meil ole siin mitte midagi varjata. Nii mõnigi rahvusvaheline organisatsioon on tänaseks soovinud, et tekiks dialoog Venemaa ja Eesti vahel jälle. Ja ka laupäevases telefonikõnes parlamentide spiikrid Ene Ergma ja Boriss Krõslov leppisid selles kokku, et tuleb duumadelegatsioon, et siis saaks Eestis asju arutada.

Loomulikult me oleme valmis vastu võtma naaberriigi parlamendisaadikuid, et nad näeksid asju oma silmaga ja saaksid kõige huvitavaga tutvuda. Loomulikult see avaldus, millega see visiit algas Moskva lennujaamas enne Tallinna lendamist, kindlasti ei olnud ja ei ole vastuvõetav.

Nii lihtsalt ei tehta, et naaberriigi poliitikud arutavad seda, kes praegu teises riigis praegu peaks võimul olema. Ja noh tänane päev on ka olnud selline, et tõepoolest pressikonverentsile see delegatsioon ei ilmunud.

Neidsamu mitte-adekvaatseid süüdistusi oleme me kuulnud päeva otsa. Aga hoolimata sellest oleme me avatud riik, me oleme valmis rääkima naaberriigi parlamendisaadikutega ja selline sõnum on mitte ainult Vene poolele, vaid kogu maailmale.

Kas see on tõsiseltvõetav delegatsioon? Krõslov pidi ka tulema või oli seal mingi infomüra?

No seekord ei pidanud. Parlamentide spiikrid leppisidki kokku, et selle delegatsiooni külaskäik on ettevalmistus võimalikule järgmisele ja nii öelda tõsisemale külaskäigule.

Need sündmused, mis neljapäeval lahvatasid. Millised reaktsioonid teie hinnangul neile sündmustele maailmast tulnud on? Mida on välisriigid teinud? On nad meid hukka mõistnud, toetanud?

No teadagi on meid hukka mõistnud üks riik kindlasti. See on Venemaa, kelle retoorikas ei ole midagi muutunud ja see on kahetsusväärne, et kui kõik teised riigid, kes on mingi seisukoha võtnud, siis nad on üles kutsunud rahule ja soovinud, et tänavatel see möll ei toimuks ega jätkuks, siis pole Venemaa isegi seda teinud.

Aga kõik ülejäänud riigid, kes on valjult ja kindlalt oma seisukohti välja öelnud, on avaldanud Eestile toetust. Nende sõnum on olnud see, et tegemist on eelkõige Eesti enda küsimusega ja et teised riigid ei peaks toppima oma nina Eesti siseasjadesse.  

Nii et ka meie partnerite juures Euroopa Liidus ja NATO-s on see suhtumine selline. Ka täna veel Euroopa Liidu liikmesriikide suursaadikud Moskvas avaldasid Eesti suursaadikule Marina Kaljurannale selget toetust ja abi, et tulla välja sellest olukorrast, kuhu meie Moskva saatkond Vene võimude tegevuse tõttu on sattunud.

Loomulikult kõigi meie naaberriikide, kas peaministrid või välisministrid on väga selgelt toetust avaldanud. Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Poola, ka Saksamaa ja ka Euroopa Liidu välispoliitika juht Xavier Solana.

Nii et jah, kõik saavad aru sellest, et tegemist on meie riigi sisese küsimusega, mille lahendamisega peame me siin hakkama saama, aga kõik see mis puudutab meie olukorda Moskvas saatkonnaga: täna Vene võimud ei täida Genfi konventsioonist tulenevaid nõudeid, et tagada saatkonna ja selle töötajate turvalisus. See ei ole enam kahepoolne küsimus, vaid juba laiem rahvusvahelise õiguse rikkumise küsimus.

Kui homme ei tule ka midagi sisulisest dialoogist välja, siis mis moodi te kavatsete käituda? Ikka ainult Brüsseli kaudu või on veel Moskvaga midagi otse ette võtta?

Eks siis paistab. Ootame selle homse visiidipäeva ka ära, aga loomulikult on selge see, et me suhtleme oma partneritega Euroopa Liidus ja Euroopa Komisjoniga, kes tõesti saavad ülevaate sellest külaskäigust ja sellest, kuidas on soov dialoogi pidada õnnestunud. Ja kuidas, meie soovi olla võimalikult avatud, on pälvinud delegatsiooni arusaamist või mitte.

Selge on see, et see info, nagu paljud maailma riigid on soovinud, jõuab nendeni ka jah.

Üks inimene, kes turistina Eestisse saabus on nüüd Eestist välja saadetud sellepärast, et ta ei olnud siin vaatamisväärsusi nautimas, vaid marodööritses. Mis saab teistest inimestest, kes on siin elamisloa alusel? Kas nende elamislubade küsimus tuleb arutluse alla, kui nad on marodööritsenud ja tunnistatakse kurjategijateks?

Eesti on selgelt õigusriik ja jääb selleks ka sellistes keerulistes olukordades nagu meil viimastel päevadel oli. See tähendab seda, et elamisloa tühistamine või riigist välja saatmine on karistus ja seda karistust teadagi Eestis peab kõigepealt määrama kohus ja seejärel astutakse neid samme, mis on vajalik. Aga kõige pealt õigusriigile kohaselt peame ära ootama konkreetsete isikute süüdimõistmised.

Siis saame vaadata, mis riikide kodanikega on tegemist ja kas üldse Vene kodakondsusega inimesed on üldse süüdi mõistetud. Näiteks ka täna neist, kes on vahi alla edasi jäänud, sellest seltskonnast on Vene kodanikke ainult üks.  

Hästi lühike vastus…kas neljapäeval lahvatanud konflikt on Eesti sisepoliitika või välispoliitika möödalask?

No ma ei ütleks, et siin on üldse möödalaskudega tegemist. Paraku on suur osa sellest 15 aastast, kui Eesti on jälle iseseisev olnud. Pidevalt me oleme tunnetanud seda, et Venemaa ei ole leppinud selle olukorraga.

On olnud propaganda rünnakuid, on olnud ässitamisi ja eks ka tegelikult see, mis Tallinna tänavatel möödunud nädalatel toimus, on paljuski selle süü, et suur osa Eesti venekeelsetest inimestest elab Vene meediaruumis ja saab informatsiooni sealt, mis teadagi on olnud tasakaalustamata ja ebaobjektiivne juba pikka aega.  

Teisalt ka Venemaalt juhitud provokatsioonidel on olnud oma selge roll selles, mis juhtus.  Kui me siin eelmisel nädalal saime Postimehest lugeda, kuidas Vene saatkonna töötajaid suhtlevad aktiivselt mässu õhutajatega ja nende korraldajatega. Noh siis, ma ei otsiks siin vigu Eesti sise- ega välispoliitikas, vaid paraku on meil ikkagi selline naaber, kes ei suuda aktsepteerida Eesti valikuid.