Kuigi Eestiski on kõlanud üleskutsed Soome eeskujul piiripunktid Venemaaga täielikult sulgeda, ei pea Eesti seda sammu praegu tarvilikuks.

"Me oleme öelnud, et lähtume piiri avamisel ja sulgemisel ohuhinnangust – juhul, kui Eestile oleks vahetu oht, lähebki piir kohe kinni," selgitas Taro. Ta rõhutas, et kuigi hetkel sellist vahetut ohtu ei ole, on Eesti seadnud eesmärgiks Venemaa igasugust võimet maksimaalselt piirata: "Samas oleme Venemaa igasuguse võimekuse piiramisel lähtunud sellest, et sanktsioonid oleksid võimalikult karmid. Tänu nende jõustamisele oleme piiranud 90 protsenti liiklusest, mis oli seal enne täiemahulise sõja algust Ukrainas," rääkis Taro.

Piiri läbilaskevõime on kahanenud 10 korda

Hoolimata sellest, et piir ei ole täielikult suletud, on rakendatud meetmed igapäevast liiklust oluliselt vähendanud. "Me ei saa ka öelda, et piir oleks täiesti lahti," märkis Taro, viidates täielikule tollikontrollile ja lühendatud lahtiolekuaegadele, mis on paratamatult tekitanud ka järjekordi.

Kauba- ja muud piiriületused on vähenenud julgelt 10 korda, sest varasema pistelise kontrolli asemel tehakse nüüd põhjalikku kontrolli kõikidele, sealhulgas jalakäijatele.

"Meie ülesanne ei ole esmajärjekorras tagada Vene kodanikele võimalikult lihtsat läbipääsu, vaid peamiselt ikkagi valvata piiri," rõhutas ta.

Taro: tollikontrollis allahindlust ei tehta

Isegi vähenenud mahtude juures ei saa piirikontrolli lõdvendada. Taro, kes on ka ise Narva piiripunktis tööd jälgides olukorraga tutvunud, tõdes: "Nii palju, kui ma ka ise olen näinud ja kogenud, üritatakse keelatud kaupa vedada nii ühele kui ka teisele poole, nii välja kui ka sisse."

Taro lisas, et inimesed üritavad tihtipeale ettekavatsetult peita keelatud asju oma keha peale või taskutesse. "Neid asju võib olla seinast seina, sest sanktsioonide nimekiri, mida kontrollida, on kaunis pikk," ütles ta, kinnitades, et põhjalikud kontrollid jätkuvad ja allahindlust teha ei saa.

Karmimatest kontrollidest hoolimata ei plaanita piirile lisajõude suunata ega asjaajamist lihtsustada. Piiripunktide tööaegade kärpimine 12 tunnile teenis Taro sõnul eesmärki paigutada personal piiriületuse teenuselt ümber riigipiiri valvamisele ja kaitsmisele.

Vene kodanike sissepääs on erandlik

Praegu ületavad piiri peamiselt Vene kodanikud, kellel on elamisluba Eestis või mujal Euroopas, samuti topeltkodakondsusega isikud, kes omavad näiteks Prantsuse, Soome või muu Euroopa riigi passi. Turismiviisadega Vene kodanikke Eestisse ei lubata.

"Oleme teinud valiku, et kui kellelgi on humanitaarsetel või muudel humaansetel kaalutlustel väga tarvis piiri ületada, on see siiski võimalik. Aga tõesti, see on ikkagi üsna erandkorras," selgitas Taro.

Mis puudutab Venemaa hiljutist otsust keelata kõigile Eesti numbrimärgiga veokitele kaubavedu läbi Venemaa, siis vastusamme plaanitakse astuda vaid juhul, kui sellel on Eestile otsene kahjulik mõju.

"Konkreetselt selle otsuse mõjudest ja ka otstarbekusest ei ole me veel aru saanud, sest seal justkui piiratakse Eesti numbrimärgiga kaubaautode liikumist, aga nad võivad liikuda naaberoblastitest. Seda on nad tõenäoliselt siiamaani ka teinud," lausus Taro.

Taro tõdes, et Eesti ei muretse, kui Venemaa kaubandust piirab, sest selle edendamine ei ole nagunii Eesti eesmärk.

"Ma ei oska öelda, et vastusammud oleksid siin asjakohased," sõnas minister.