Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov ütles ERR-ile, et eraldi vastust Euroopa Liidu ja NATO poolt on raske näha.

"See oleks võib-olla relevantne, kui drooniintsident oleks isoleeritud juhtum. Aga kuna me näeme seda osana Venemaa laiemast agressioonisõjast, siis neid vastuseid ei ole mõistlik välja mängida tõmblustena, vaid strateegiliselt püsiva poliitikana, mille eesmärk on Venemaa agressioon lõpetada," ütles Vseviov.

"Kõige olulisemad asjad ei ole mitte need, mida on võimalik jänesena kübarast välja võtta mustkunstniku kombel mingite sümboolsete žestidena. Kõige olulisemad on need suured sisulised otsused: sanktsioonid, järgmised sammud Venemaa energiatulude kärpimisel, järgmised sammud Euroopa Liidu laiendamise suunal, kindlameelsus julgeolekugarantiide väljatöötamise osas. Need on terve rida poliitikavaldkondi, millega me oleme siin tegelenud alates sõja algusest, nendes tuleb astuda kaalukad järgmised sammud," lausus Vseviov.

Vseviov lisas, et ilmselgelt arutavad liitlased ka tehnilisi küsimusi seoses sellega, kuidas ka oma kaitset ja eelhoiatust parandada ning eelkõige on siin suurem sõnaõigus praegu kõige enam mõjutatud riigil, ehk Rumeenial.

"Kui rumeenlased peavad vajalikuks liitlastega konsulteerida, siis meie loomulikult toetame kõiki neid ettepanekuid, mis sealt tulevad. Tänase seisuga või praegusel ajahetkel ei ole Rumeenia taotlenud artikkel nelja alusel konsultatsioone, aga see ei tähenda seda, et konsultatsioonid ei toimuks. Me oleme ise ühenduses oma Rumeenia kolleegidega. Rumeenia kolleegid on ühenduses NATO erinevate instantsidega, arutelud liitlaste vahel käivad. Ühiselt proovitakse kujundada olukorrateadlikkus, detailne arusaam sellest, mis siis konkreetselt juhtus. Ja seejärel juba vaadatakse läbi nii tehnilised, sõjalised, taktikalised kui kõikvõimalikud vastused, et niisugused sündmused edaspidi enam ei toimuks," rääkis Vseviov.

Kaljulaid: kõige halvem variant on, kui vastust ei ole

Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid (SDE) kutsus samuti üles tugevdama toetust Ukraina suunal.

"Kui mina saaksin nõu anda NATO tasemel otsustajatele, riigijuhtidele, kes neid seisukohti kujundavad, või saadikutele, siis selge on see, et miks see droon sinna Rumeeniasse sattus – sattus seetõttu, et Venemaa peab Ukraina vastu agressioonisõda. Minu mõte hakkas liikuma selles suunas, et kuidas selles sõjas veel enam Ukrainale abiks olla," rääkis Kaljulaid.

"Siin on olnud erinevaid piiranguid ja muid selliseid asju, mida mõned riigid on oma tegevusele seadnud. Ehk oleks praegu sobiv aeg vastuseks sellele sündmusele teatada mingitest otsustest, mida võib-olla varem pole tehtud," ütles Kaljulaid.

Seni on näiteks paljud riigi hoidunud kaugmaarakettide Ukrainale andmisest.

"Mina mõtleks selles suunas. Ma arvan, et see kahjustaks praegusel hetkel Venemaad kõige rohkem, kui aidataks veel tõhusamalt Ukrainat," sõnas Kaljulaid.

"Kõige halvem variant oleks see, kui mingit vastust ei ole, on lihtsalt pressiteade ja hukkamõist ning minnakse eluga edasi. Oluline on, et sellised teod leiaksid kiiret ja kohest karistamist," rõhutas Kaljulaid.

"Pragmaatiliselt mõeldes, kuigi see droon tabas Rumeeniat, siis eelduse kohaselt Rumeenia ei olnud otseselt sihtmärk, sihtmärgiks on ikkagi Ukraina. Venelaste puhul see, kui NATO paigutab näiteks täiendavaid ressursse või teeb midagi täiendavalt Rumeenia suunal, see venelaste jaoks Ukraina sõjas pilti kuidagi ei muuda ja ukrainlaste elu ka lihtsamaks ei tee," lausus Kaljulaid.

Oidsalu: peaksime üle mõtlema ka oma kirdenurga kaitsmise

Droonid on varem korduvalt Rumeeniasse ära eksinud, kuid nüüd oli esimene kord, mil see tabas elumaja ja inimesed said vigastada.

"NATO jaoks on see kindlasti väga tõsine väljakutse, et mida nüüd sellega edasi peale hakata. Siiamaale Rumeenias ei ole neid droone alla tulistatud. Ma ei tea, kuidas sõjaliste meetmetega on võimalik vahetult Rumeenia piiri ääres seda ohutust tagada, aga nüüd NATO kindlasti kuidagimoodi peab oma sõjalises planeerimises hakkama sellega järjest rohkem arvestama," sõnas julgeolekuekspert Rainer Saks.

Rumeenia võimud kaaluvad, kuidas juhtumile reageerida. Üks võimalik variant on alustada NATO artikkel nelja konsultatsioone. Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul on lääne ainuke viis taoliste juhtumite vältimiseks avaldada Venemaale tugevamat survet, tehes seda eelkõige läbi Ukraina toetuse suurendamise. Teiseks tuleb Pevkuri sõnul edasi liikuda järgmise sanktsioonipaketiga Venemaale, mis piiraks vene naftatoodete vedu merel.

"Need intsidendid oleksid ju olemata, kui Venemaa ei peaks sõda Ukrainas. Kui ukrainlased ründavad jätkuvalt edasi Venemaa sügavust, siis Venemaa proovib kõik teha selleks, et need droonid alla tuua või ümber suunata. Loomulikult me ei saa lõpuni olla kindlad, et ükski nendest Ukraina droonidest ikkagi NATO territooriumile ei jõua. Sama lugu ka Venemaa enda droonidega," ütles Pevkur.

"Eesti ametnike seisukoht on ka, et selline Rumeenia stsenaarium, kuigi see on ebatõenäoline, võib juhtuda ka Eestis. Olen kuulnud, et selleks ka valmistutakse või sellele mõeldakse. Kindlasti peaksime mõtlema üle ka oma kirdenurga kaitsmise. Ükskõik, kas see on Ukraina uitdroon või Vene sõjadroon, mis on vähem tõenäoline, et ta siia tuleb. Meil peab seal olema mingi operatiivne kaitstus tagatud. Me ei saa lubada endale sellist kortermaja plahvatust Narvas," lausus julgeolekuekspert Meelis Oidsalu.

"Me ei ole niimoodi eraldi kuidagi defineerinud, et me nüüd valmistume selleks, kas on inimkahjud või on varalised kahjud. Meie jaoks on õhuruum Eesti oma ja me kaitseme seda nende vahenditega, mis meil on. Loomulikult me teeme seda sellisena, et ei oleks kahjusid," ütles Pevkur.

Ka president Alar Karis teatas sotsiaalmeedias, et mõistab hukka Venemaa droonirünnaku Rumeenia elumajale ja peab lubamatuks, et Venemaa sõda laiendab.

Eesti riigijuhid mõistsid Rumeenia droonijuhtumi hukka

Nii president Alar Karis kui ka välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) mõistsid Rumeenia elumaja tabanud Vene droonirünnaku hukka.

"Mõistan hukka Venemaa droonirünnaku Rumeenia elumajale Galațis. See, et Venemaa laiendab oma sõda on lubamatu. Olen mõtetes kannatanutega ja soovin neile kiiret paranemist. Eesti seisab kindlalt Rumeenia ja kõigi liitlaste kõrval," kirjutas Alar Karis sotsiaalmeedias.

Margus Tsahkna sõnul rõhutab Venemaa droonitabamus Rumeenias vajadust suurendada survet venemaale.

"Venemaa on sõjas Ukraina vastu lahinguväljal üha nõrgemas positsioonis, aga jätkab siiski oma eesmärkide poole püüdlemist jõhkrate drooni- ja raketirünnakutega. Ebaedust tingitud Putini üha kasvav närvilisus on ohtlik, sest kasvatab ohtlike vahejuhtumite tõenäosust," märkis Tsahkna.

Ta lisas, et Rumeenias kortermaja tabanud vene drooni juhtum on karm meeldetuletus, et venemaa agressioon ei püsi vaid Ukraina piirides, vaid ohustab otseselt ka NATO liitlasi.

"Eesti suhtleb juhtumi järel tihedalt Rumeenia ja teiste oma liitlastega. Selge on, et NATO liitlaste heidutus- ja kaitsehoiakut ning esmajoones õhukaitset tuleb tugevdada.
Samuti tuleb jätkata Ukraina toetamist ja surve tõstmist venemaale sõja lõpetamiseks, võttes esmajoones vastu tugeva Euroopa Liidu 21. sanktsioonipaketi, mille osaks on täielik mereteenuste keeld vene naftat ja naftatooteid vedavatele alustele," lausus Tsahkna.

Venemaa korraldatud õhurünnaku ajal Ukraina Odessa oblastile sattus ööl vastu reedet üks droon Rumeenia õhuruumi ja lendas piiriäärse Galati linna elumajja, vigastades kergelt kahte inimest.

Tabamusest tekkis tulekahju ja elumajast evakueeriti 70 inimest.