Siseministrid leppisid Tallinnas kokku vastuolulises migratsioonikavas

Neljapäeval Tallinnas kohtunud Euroopa Liidu siseministrid toetasid Euroopa Komisjoni värsket plaani, mille eesmärk on aidata Itaaliat põgenikekriisiga toimetulekul.
Komisjoni tegevuskava sisaldab kiireloomulisi meetmeid, mille saavad Komisjon, EL-i kõrge esindaja Federica Mogherini, Itaalia ja teised liikmesriigid olukorra parandamiseks kohe kasutusele võtta – Eesti siseministri Andres Anvelti sõnul tehakse seda juba lähipäevil.
Euroopa Komisjoni rände, siseasjade ja kodakondsuse volinik Dimitris Avramopoulos oli kriitiline liikmesriikide suhtes, kes pole suutnud veel Itaaliast ühtegi põgenikku ümber paigutada - nende hulgas on ka Eesti. "Poolteist aastat tagasi oli meil eesmärk 160 000 põgenikku ümber paigutada – need ei ole suured numbrid," ütles Avramopoulos ja lisas, et praegu on ta optimistlikum, kuna viimastel kuudel on numbrid kasvanud. "On veel vähesed riigid jäänud ja siit Tallinnast saadan neile väga selge signaali: teil ei ole palju aega jäänud. Tehke seda nii kiirelt, kui võimalik. Tegemist on ühise Euroopa poliitikaga, me oleme selle ju kaks aastat tagasi ühiselt Luksemburgis vastu võtnud," õhutas volinik liikmesriike tegevusele. "See on kohustuslik ja see on tõendiks sellest, mida me tõesti silmas peame, kui me räägime solidaarsusest. Solidaarsus pole mingi loosung, see tähendab seda, et me seame küsimuse alla Euroopa Liidu tegeliku eksistentsi."
Anvelt rõhutas, et migratsioonikriisi lahendamisel on keskse tähtsusega senisest efektiivsem tagasisaatmispoliitika. "Kümned tuhanded, kes on Itaaliasse tulnud, on majandusmigrandid. Nendega tuleb käituda viisakalt ja vastavalt inimõigustele, aga selle raames nad ka tagasi saata neisse riikidesse, kust nad pärit on," ütles siseminister pressikonverentsil. Tema hinnangul on see ainus võimalus, kuidas mitte häirida tasakaalu, mille liikmesriigid on omavahel leidnud. Anvelt rõhutas, et küsimus pole rahvusvahelise kaitse alla kuuluvates pagulastes, vaid pahatahtlikes inimestes, kes kasutavad ära Euroopa Liidu nõrkusi ja seda, et Liibüa on praegu olukorras, kus puudub vastasjõud kuritegelikele inimsmugeldajatele.
Inimõigusorganisatsioonid on kava suhtes kriitilised
Anvelti sõnul kogunevad lähipäevil erinevad töögrupid, kes hakkavad muuhulgas koostama uut käitumisjuhendit Vahemerel töötavatele vabaühendustele, kelle tegevuse soovis Itaalia vahepeal keelata. See on aga tekitanud suurt pahameelt inimõigusorganisatsioonides, kes leiavad, et Euroopa Liit pole teinud piisavalt, et hädas paadipõgenikke Vahemerelt päästa, vaid on lõviosa otsingu- ja päästeoperatsioonidest jätnud vabaühenduste õlule.
ERR-i küsimusele selle kriitika kohta vastas volinik, et vabaühendused on nende partnerid ning et Euroopa Liidu poliitikad põhinevad samadel põhimõtetel, mis on kritiseerivatel organisatsioonidel. "Me tunnistame ja tunnustame nende rolli, eriti otsingu- ja päästeoperatsioonides, aga tegevuskoodeks muudab suhted kohapeal funktsionaalsemaks ja aitab paremini koostööd teha," selgitas ta. "Meie kohustus on päästa elusid ja see kohustus ei muutu, aga me peame migratsioonivood peatama."
Ka Anvelt oli kindel, et organiseeritud koostöö vabaühendustega on vajalik. "Kui metsatulekahju kustutavad korraga vabatahtlikud ja riiklikud päästjad ning nende vahel pole mingit koostööd, siis see ei lõppe hästi tuletõrjujatele ega metsale," tõi ta võrdluse.
Koostöö on ainus võimalus
Komisjoni tegevusplaan paneb suurt rõhku koostööle Liibüaga, kust tulevad Itaaliasse suurimad põgenikevood, sealhulgas kolmandatest riikidest Liibüa kaudu. Komisjon on ette näinud 46 miljonit eurot, et tugevdada Liibüa ranniku- ja piirivalvet, leppida kokku konfliktipiirkondadest ümberasustamise kiirendamises, takistada ebaseaduslike migrantide liikumist Liibüa suunas ning tõhustada vabatahtlikku tagasipöördumist Liibüast ja Nigeeriast päritoluriikidesse. Ka Eesti valitsus otsustas esmaspäeval panustada Euroopa Liidu Aafrika usaldusfondi lisaks senisele 450 000 eurole veel miljon eurot.
Amnesty International on kokkuleppeid Liibüaga nimetanud küünilisteks. Inimõigusorganisatsiooni Euroopa institutsioonide programmidirektor Iverna McGowan ütles neljapäeval, et aina suurema vastutuse panemine Liibüa piirivalve õlule on vastutustundetu, ebatõhus ja on viinud veel rohkemate uppunuteni. Euroopa Liit näitab McGowani sõnul häbitut jultumust, kui lubab Liibüa rannikuvalvel paate kinni püüda ja tagasi Liibüasse saata.
"Euroopa Liidu ülesanne on eelkõige otsida partnereid, kes aitavad kaitsta Liibüa territoriaalvett ja inimesi sealt päästa," vastas Anvelt pressikonverentsil kriitikale. "Ei saa ignoreerida – olenemata võimust –, ühte suurt territooriumi, kust liiguvad Euroopa poole migrantide vood üle maailma," selgitas ta, viidates Bangladeshile, kust soovib enim inimesi läbi Liibüa Euroopasse pääseda. "Teist võimalust meil pole."
Eestilt oodatakse infolahendusi
Komisjon rõhutas tegevusplaani olulise punktina Euroopa piiri- ja rannikuvalve ameti Frontexi tegevuse laiendamist migrantide tagasisaatmisel seniselt liikmesriikide tasandilt liidu tasandile. Samuti peetakse vajalikuks, et Frontex saaks vajadusel kaasata teiste liikmesriikide kiirreageerimisjõude.
Piiriülese koostöö tähtsust rõhutati ka andmete kättesaadavuse osas. Anvelt tõi näite, et praegu ei pruugi ühes liikmesriigis olla teavet selle kohta, et teises riigis on migrandi kohta tehtud juba tagasisaatmisotsus. Niisiis hakatakse informatsiooni dubleerima, mis lükkab tagasisaatmist pikalt edasi. Avramopoulos avaldas ühtsete infosüsteemide väljatöötamise osas suuri ootusi Eestile kui eesistujariigile.