Kava näeb Itaaliale ette 35 miljoni euro suurust abi ning koostööd Liibüa ja teiste peamiste ebaseaduslike sisserändajate lähteriikidega.

Euroopa Komisjoni asepresidendi Frans Timmermansi sõnul tuleb Itaalia suhtes näidata üles "täielikku solidaarsust".

Komisjoni ettepanekuid arutavad EL-i ministrid Tallinnas.

Itaalia on võtnud sel aastal vastu 85 170 Euroopasse saabunud migranti 100 000-st. "Olukorra kiireloomulisus nõuab meilt ühise töö märkimisväärset kiirendamist ja Itaalia mitte omapead jätmist," ütles Komisjoni president Jean-Claude Juncker teisipäeval avalduses.

Komisjoni uus kava näeb ette Liibüa võimude assisteerimist Liibüa-Itaalia 46 miljoni euro suuruses ühisprojektis, mille eesmärk on rajada päästekeskus Põhja-Aafrika riiki ning täielikult toimiva merepääste koordineerimise keskuse rajamise toetamist Liibüas.

Samuti peab EL aitama kava alusel kaasa Liibüa lõunapiiri tugevdamisele ning riigi toetamisele koostöös teiste Aafrika riikide Egiptuse, Nigeri, Etioopia ja Sudaani väljarännanud kodanike tagasivõtmisel.

Euroopa Liit saadaks Itaaliasse ühtlasi ametnikke, kes abistavad sisserändajate tagasisaatmises, kellel pole lootust turvapaiga saamiseks. Selleks on Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet valmis suurendama taotluste menetlemist toetavate mobiilsete rühmade arvu ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve 500 tagasisaatmiseksperdist koosnev kiirreageerimisreserv on Itaalia käsutuses, kui ta seda vajab, teatas Euroopa Komisjon.

Komisjon kavatseb rakendada ühtlasi kõiki meetmeid, et jõustada kolmandate riikidega sõlmitud tagasisaatmislepinguid. Meetmeteks on muu hulgas lepingute sidumine näiteks arenguabi ja viisapoliitikaga. Komisjon jätkab ka koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide ja Aafrika riikidega rändajate ümberasustamise, tagasivõtmise ja tagasipöördumise vallas.

Arutelu juhib Eesti siseminister

Eesti siseministri Andres Anvelti sõnul pooldab Eesti Itaaliat tabanud rändekriisi ühe lahendusena majanduspõgenike kiiret tagasisaatmist oma koduriiki.

Anvelt rääkis teisipäeval Vikerraadio saates "Uudis+", et läbi transiitriigi Liibüa Itaaliasse saabuvad põgenikud on praeguseks valdavalt majanduspõgenikud.

"Enamus neist, kes tulevad praegu, on inimesed, kes ei kuulu mitte mingisuguse rahvusvahelise kaitse alla. Tegemist on puhtalt majandusmigrantidega. Kui vaadata nende päritoluriike, siis on nad Gambiast, Nigeeriast, Bangladeshist," nentis Anvelt.

Siseminister kinnitas, et Eesti pooldab põgenikekriisi ühe lahendusena majanduspõgenike kiiret tagasisaatmist ning nende kiiret filtreerimist juba sadamas. "Inimesed saadetakse tagasi, see on kõige kiirem preventiivne meede," märkis Anvelt.

Euroopa Komisjon ootab liikmesriikidelt suuremat panust EL-i Aafrika usaldusfondi lisaks juba Euroopa Liidu ühiseelarvest eraldatud 2,6 miljardile eurole ning rändajate kiiremat ümberpaigutamist Itaaliast, reageerides kiiremini Itaalia abipalvetele ning võttes vastu rohkem inimesi.

Anvelti sõnul otsustas Eesti esmaspäeval eraldada Euroopa Aafrika usaldusfondi oma eelarvest üks miljon eurot lisaks 450 000 eurole, mis Eesti on juba andnud. "See on märgilise tähtsusega, et eesistuja riik teeb seda. Ka teised EL-i riigid on sinna panustanud, kuid suhteliselt vähe võrreldes Eestiga," ütles ta.

Samuti palub komisjon kiirendada arutelu selle üle, kuidas reformida Dublini süsteemi varjupaigataotluste jaotamiseks EL-is, et tagada sellega seotud probleemide lahendamiseks tulevikus stabiilsem raamistik.

Vabaühendused saavad piirangud

Itaalia peaks koostama koostöös komisjoniga ja dialoogis vabaühendustega Vahemerel otsingu- ja päästetegevusega tegelevate vabaühenduste käitumisjuhendi.

Samuti tuleb Itaalial täita oma kohustused rändajate ümberpaigutamise osas, sealhulgas registreerida kiirkorras kõik seal viibivad eritrealased, tsentraliseerida ja standardida ümberpaigutamismenetlus, võimaldada saatjata alaealiste ümberpaigutamist ning olla paindlikum teiste liikmesriikidega kahepoolselt kokkulepitud turvakontrollide osas.

Turvakontrollide võimaldamine on probleemiks ka Eesti jaoks, mistõttu ei ole Eesti seni Itaaliast sinna saabunud põgenikke ümber paigutanud.

Itaalias tuleb ka suurendada esmase vastuvõtu keskuste arvu ning kinnipidamissuutlikkust. Rändajate tagasisaatmine peaks toimuma kiiremini, leiab Euroopa Komisjon.