Osa 2015. aastal rändekriisi haripunkti ajal Euroopa Liitu jõudnud inimestest on ilmselt leidnud siin varjupaiga, osa on aga saanud varjupaigataotlusele eitava vastuse. Nende koduriiki tagasisaatmisel on liit seni osutunud üsna võimetuks, sest päritoluriikidel puudub selle vastu sageli igasugune huvi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Nüüd me oleme jõudnud nii kaugele, et Euroopa Liit ühiselt survestab neid kolmandaid riike. Kõige parem survemeetod on see, et pannakse viisad kinni, eelkõige valitsusel, ja tulemus on tihtipeale käes, et väga kiiresti ollakse nõus oma riigist pärit inimesi tagasi võtma," selgitas siseminister Andres Anvelt.

Euroliit on peagi jõudmas kokkuleppeni Bangladeshiga, kust pärineb kümme protsenti viimase aja ebaseaduslikust immigratsioonist. Samasuguste lepeteni loodetakse lõpuks jõuda mitme teise riigiga.

Neljapäeval Brüsselis koos olnud siseministritel oli põhjust rõõmustada, et Liibüast Itaaliasse tulev rändevoog on kokku kuivanud, seda ka tänu Euroopa Liidu antud abile Liibüale.

Mis puudutab põgenike ümberpaigutamist, siis sellest keeldunud riigid on jäänud oma seisukohale. Seda vaatamata eelmise nädala Euroopa Kohtu otsusele.

"Ma arvan, et situatsioon on sama, mis enne. Meie leiame, et 2015. aasta otsus ei ole mitmes küsimuses korrektne. Kohtunikel on teine arvamus. Nii on. Me austame nende arvamust," ütles Slovakkia siseminister Robert Kalinak.

"Kohtuotsus ei ole vaba valik. Ma ütlesin ministritele, et tuleb näidata solidaarsust, täita reegleid ja pidada kinni lubadustest," sõnas Euroopa Komisjoni rände ja siseasjade volinik Dimitris Avramapoulos.

Komisjon ootab, et kõik riigid oma kohustuste täitmist jätkavad. Eesti hakkab lähiajal võtma vastu pagulasi Itaaliast, seni ei ole õnnestunud seda teha.