Mõned EL-i riigid pelgavad, et plaan kahandab nende suveräänset õigust kaitsta oma riigi piiri, teistele teeb muret piiriväe rahastamine.

Euroopa Komisjon avaldas plaani septembris.

"Komisjoni eesmärk nende kindlaks määratud arvudega (10 000) aastaks 2020 ületab teostatavuse piiri," ütles Austria siseminister Herbert Kickl ajakirjanikele.

"Sellepärast uurime nüüd võimalikke kompromisse," lisas ta.

"Me ei võida sellest midagi, kui kirjutame 10 000 paberile, aga tegelikkuses neid ei eksisteeri. Sellepärast tähtaegu pikendataksegi."

Kickl selgitas, et uus plaan näeb ette piiriväe järkjärgulist moodustamist EL-i järgmise seitsme aasta ehk 2021.-27. aasta eelarve jooksul. Eelarve on alles arutamisel.

Austria võõrustas neljapäeval Brüsselis EL-i siseministrite kohtumist, mille peateema oli rände vähendamine.

Üks tundmatuks jääda soovinud EL-i diplomaat ütles AFP-le, et 10 000 liikmelise piiriväe eesmärgist on praeguseks sama hästi kui loobutud. "Esialgu on see ebarealistlik," ütles ta.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kuulutas septembris välja plaani suurendada praeguseid 1300-liikmelisi EL-i piirivalvejõude, et aidata liikmesriikidel piiri valvata.

Mitmele riigile pole vastuvõetav ei Junckeri pakutud piirivalvurite arv ega projekti rahastamine. Poola on näiteks kurtnud, et nii jääks vähem raha teedele ja teistele taristuprojektidele.