"Otsustasin, et saadan parlamendi alamkotta tagasi - mis tähendab ühtlasi ka minu vetot - ülemkohtut ja kohtute riikliku nõukogu puudutanud eelnõud," ütles Duda esmaspäeval telepildis edastatud avalduses.

"Presidendina ma ei tunne, et see seadus tugevdab õiglustunnet" ühiskonnas, ütles president. "Neid seadusi tuleb muuta", lisas ta.

Eelnõud liiguvad nüüd muutmiseks tagasi parlamenti ning need vajavad jõustumiseks parlamendis kolmeviiendikulist häälteenamust, mida reformi algatanud võimuparteil Õigus ja Õiglus (PiS) ei ole.

Parlament kiitis heaks kolm eelnõu - üks annab justiitsministrile õiguse vallandada alama astme kohtute juhte, teine annab justiitsministrile kontrolli kohtunikke ametisse määrava kogu üle ning kolmandaga taheti vallandada kõik ülemkohtu kohtunikud, kelle pole ametisse määranud justiitsminister ja kel pole presidendi heakskiitu.

"Meie traditsioonide hulka ei tohiks kuuluda see, et peaprokurör saab sekkuda ülemkohtu töösse," lisas Duda.

Peaprokuröri ametit täidab Poolas justiitsminister.

Kehtiva süsteemi alusel valib ülemkohtu kohtunike kandidaadid sõltumatu amet, mis enamjaolt koosneb kohtunikest, kuid kus on ka mõned poliitikud.

Presidendi sõnul konsulteeris ta enne otsuse langetamist teiste seas advokaatide, sotsioloogide, poliitikute, filosoofide ning endise Nõukogude Liidu aegsete dissidentidega. Ta ei öelnud, et konsulteeris küsimust PiS-i juhi Jarosław Kaczyński või peaminister Beata Szydłoga.

Duda sõnul vajab riigi õigussüsteem reformimist, kuid temani jõudnud ettepanekud ähvardasid luua rusuva süsteemi ja ettepanekute tõttu puhkenud protestid näitasid, et need lõhestavad ühiskonna.

Ta lisas, et PiS-i esindajad ei konsulteerinud temaga kõnealuse kolme eelnõu koostamise ajal. Tavaliselt seda tehakse.

Duda veto tuli üllatusena, sest ta on liidus kohtureformi algatanud PiS-iga ning tegemist on esimese korraga, kui Duda on avalikult eri meelt erakonna mõjuvõimsa liidri Kaczyńskiga.

Kaczyński oli see, kes 2015. aastal otsustas, et Dudast saab erakonna presidendikandidaat. Senini oli president toetanud erakonna konservatiivseid, rahvuslusel põhinevaid algatusi.

Kaczyński kutsus pärast presidendi otsust kokku PiS-i juhtkonna erakorralise kohtumise. Ta keeldus vastamast ajakirjanike küsimustele ja tundus pinges, kirjutas uudisteagentuur Associated Press.

Asepeaminister ning valitsuse ja PiS-i mõjuvõimsamaid liikmeid Mateusz Morawiecki ütles, et on "üllatunud ja pettunud".

Otsust tervitasid nii ülemkohtu juht Małgorzata Gersdorf kui ka Poola opositsioon.

Gersdorf tänas Dudat pärast presidendi otsuse teatavakstegemist ning ütles, et kohtumine möödus "väga sõbralikus õhustikus".

"See on kahtlemata samm õiges suunas," ütles erakonna Nowoczesna parlamendisaadik Kamila Gasiuk-Pihowicz. "See on tõestus, et kodanike surve võib töötada."

Poola valitsuse hinnangul tuleb reformi rakendada kohtumenetluse kiirendamiseks ja korruptsiooniga võitlemiseks. PiS-i arvates üritab Poola eliit kaitsta oma privileege läbi ülemkohtu, mis on tõkestanud mitu erakonna algatust.

Kohtureform tekitas pahameelt lisaks Poola opositsioonile ka Euroopa Liidule, mis ähvardas Poolat reformi rakendumisel sanktsioonidega.