Kutse saamist kinnitas ka Tuski advokaat Roman Giertych, vahendas Politico.

"Me ei tea ametlikult, mida prokurör küsida kavatseb, kuid me teame teistest allikatest, et see puudutab Smolenski juhtumit," märkis advokaat ja avaldas lootust, et ülekuulamine toimub "heas atmosfääris".

Ülekuulamine leiab aset 3. augustil.

Lennukatastroof leidis aset 2010. aasta 10. aprillil Venemaa lääneosas Smolenski lähistel, kui Poola valitsuse lennuk püüdis tihedas udus maanduda. Lennuõnnetuses sai surma 96 inimest, kes olid teel Katõni massimõrva 70. aastapäeva tseremooniale, nende seas ka president Lech Kaczyński.

Nii Vene kui ka Poola uurijad on jõudnud järeldusele, et lennuõnnetuse põhjustas peamiselt piloodi eksimus. Poola Õiguse ja Õigluse Partei (PiS), mille juht on Lech Kaczyński kaksikvend Jarosław Kaczyński, tuli aga 2015. aasta oktoobris võimule ning algatas uue uurimise.

Osad PiS-i liikmed usuvad, et lennuk kukkus alla plahvatuse tagajärjel. Osad väidavad ka, et Vene lennujuhid viisid tahtlikult lennuki meeskonna eksiteele.

Smolenski lennuõnnetust puudutavad vandenõuteooriad on saanud ka oluliseks osaks PiS-i poliitikute retoorikast, mille värskeim näide oli Jaroslaw Kaczynski raevukas sõnavõtt seimis, kus ta sisuliselt süüdistas opositsiooni oma kaksikvenna - Smolenski lennukatastroofis hukkunud president Lech Kaczynski - mõrvamises. Smolenski lennukatastroofi ajal peaministriks olnud Tusk on aga pärit peamise opositsioonipartei ehk Kodanikuplatvorm ridadest.

Väidetavalt on prokuratuuril kavas küsida Tuskilt selle kohta, miks mõned Smolenskist kodumaale toodud surnukehad segamini läksid ja miks polevat Poola ametnikel viibida Moskvas surnukehade lahkamise juures. Meedia teatel on Smolenski juhtumiga seoses kuulatud üle juba kolm endist ministrit.

Jaroslaw Kaczynski lähedane liitlane, kaitseminister Antoni Macierewicz palus aprillis prokuratuuril uurida Tuski, keda ta kahtlustab "Poola vastu suunatud kuriteos". Aprillis võttis Poola prokuratuur ka tunnistusi ühe teise - vastuluuret puudutava - kriminaalasja raames.

Samal ajal jätkub tüli kohtureformi pärast

Samal ajal jätkub ka Poola ja Euroopa Komisjoni vastasseis, mis on tingitud võimupartei poolt kavandatud kohtureformist.

Poola president Andrzej Duda allkirjastas ainult ühe kolmest seadusest, mis reformib kohtusüsteemi ja piirab kriitikute sõnul kohtute sõltumatust. Ülejäänud kahe eelnõu asjus aga teatas Duda esmaspäeval, pärast päevi kestnud proteste, et kasutab nende puhul oma vetoõigust.

PiS-i taustaga Duda otsust võtta oma kunagisest erakonnast erinev seisukoht on mitmed analüütikud nimetanud märgiliseks, sest varem pole Duda võimuerakonna ja selle mõjuvõimsa liidri Jaroslaw Kaczynskiga vastuollu läinud.

Euroopa Komisjon on aga valmis "viivitamatult" astuma samme Poola hääletusõiguste peatamiseks, kui Varssavi tagandab ülemkohtu kohtunikud, ütles komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans kolmapäeval.

"Komisjoni soovituses palutakse Poola võimudel mitte rakendada ühtegi meedet ülemkohtu kohtunike vallandamiseks või sundkorras erru saatmiseks. Kui selliseid meetmeid rakendatakse, siis on komisjon valmis viivitamatult käivitama artikkel 7 menetluse," ütles Timmermans, viidates EL-i seadusele, mille eesmärk on tagada õigusriik.

Timmermans tervitas Poola presidendi Andrzej Duda otsust panna veto kahele eelnõule, millest ühega taheti tagandada ülemkohtu kohtunikud ja teisega anda parlamendile suurem kontroll ülemkohtunikke valiva kogu üle.

Samas rõhutas volinik, et õigussüsteemi mõjutanud reformidest kaks on juba presidendi heakskiidu saanud.

EL-i lepingu artikkel 7 näeb ette võimalike sanktsioonide kehtestamise juhul, kui mõni liikmesriik rikub "raskelt ja jätkuvalt" EL-i alusväärtusi, mille seas on ka õigusriigi põhimõte.

Artikkel 7 menetlust pole varem kasutatud.

Teoorias võidakse Poolalt võtta hääletusõigus EL-i ministrite tasandi kohtumistel, kuid see vajab teiste liikmesriikide ühehäälset toetust. Ungari peaminister Viktor Orbán ütles, et paneb sellisele sammule veto.

Timmermansi sõnul muretseb Brüssel, et Poola valitsuse reformiplaan ohustab Poola õigussüsteemi sõltumatust.

Euroopa Komisjoni avaldus pälvis omakorda PiS-i poliitikutelt raevukat vastukaja ning Brüsseli tegevust nimetati muuhulgas ülbitsemiseks, "brežnevismiks", Poola suveräänsuse rikkumiseks ja "jumala mängimiseks", vahendas EUobserver.