Macroni hinnangul on Varssavi, kus on alates 2015. aastast võimul olnud euroskeptiline valitsus, on liikumas Euroopaga mitmetes küsimustes vastupidises suunas ning ei suuda seetõttu osaleda ka Euroopa tuleviku kujundamisel, vahendas Reuters.

"Euroopa on piirkond, mis on loodud väärtuste alusel, tuginedes suhetele demokraatia ja avalike vabadustega, millega tänane Poola on konfliktis," märkis Prantsusmaa president pressikonverentsil Varna linnas.

Macron nimetas veaks Poola valitsuse soovimatust vaadata üle oma seisukoht, mis puudutab lähetatud töötajate direktiivi, mida Prantsusmaa president on nimetanud "sotsiaalseks dumpinguks ja ebaõiglaseks konkurentsiks ühisel tööjõuturul".

Prantsusmaa president leidis, et Poola rahvas väärib paremat kui see, mida nende valitsus praegu pakub.

"Poola ei ole täna Euroopa tulevikku määramas ja ei ole ka mõtestamas homset Euroopat," lausus Macron.

Bulgaaria puhul avaldas Macron lootust, et Sofia hakkab istuma Euroopa edasise integratsiooni asjus läbirääkimistelaua taga.

Visiit oli osa Prantsusmaa presidendi ringreisist Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Salzburgis kohtus ta kolmapäeval lisaks Austria liidukantslerile Christian Kernile ka Slovakkia peaministri Robert Fico ja Tšehhi peaministri Bohuslav Sobotkaga. Macron jätkas oma ringreisi Bulgaarias ja Rumeenias. Poola ja Ungari riigijuhtidega ta ei kohtunud.

Lähetatud töötajaid puudutav direktiiv (96/71/EÜ) lubab EL-i ettevõtetel lähetada töötajaid tööle teistesse liikmesriikidesse, kuid töötajate hüvitised ja maksud arvestatakse endiselt koduriigi taseme järgi. Kriitikud on nimetanud sellist võimalust aga "sotsiaalseks dumpinguks", sest vaesematest liikmesriikidest rikkamatesse riikidesse lähetatud töötajate tööd on paratamatult odavam kasutada ning mõnes sektoris kasutatakse seda laialdaselt.

Euroopa Komisjoni andmetel oli 2014. aastal Euroopa Liidus ligi kaks miljonit lähetatud töötajat, 43 protsenti neist töötas ehitussektoris. Rohkem kui 50 protsenti lähetatud töötajatest on lähetatud kolme liikmesriiki - Saksamaale, Prantsusmaale ja Belgiasse.

Seniste reeglite muutmine eeldab Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu heakskiitu.

Macron soovib, et lähetatud töötajate lepingute ülempiiriks oleks üks aasta, mitte aga kaks aastat, nagu on pakkunud Euroopa Komisjon. Prantsusmaa president on teemat tõstatamas enne oktoobris toimuvat tööturu eest vastutavate ministrite kohtumist, kust loodetakse otsuseid senise süsteemi reformimise asjus.

Financial Timesi hinnangul pälvis Macron oma plaanile ka Kerni, Fico ja Sobotka toetuse. 

Poola välisminister: me ei ole rahvusvahelises isolatsioonis

Poola välisminister Witold Waszczykowski ütles kommentaariks, et tema riik ei ole silmitsi rahvusvahelise isolatsiooniga.

Välisminister süüdistas Prantsusmaa presidenti suutmatuses jälgida poliitilisi arenguid Kesk-Euroopas.

"Poola ei ole isolatsioonis," ütles Waszczykowski ühisel pressikonverentsil Rumeenia ja Türgi kolleegidega.

"Me oleme täna võõrustamas olulist kohtumist ja seega ei jälgi president Macron tähelepanelikult uudiseid ega tea, mis on toimumas Euroopa siinses piirkonnas," lausus ta.

Poola peaminister nimetas Macroni avaldust kogenematusest tulenevaks ülbuseks

Poola peaminister Beata Szydlo süüdistas hiljem Macroni poliitilise kogemuse puudumises ning sõnas, et Prantsusmaa presidendi jutt Poola "isolatsioonist" on ülbe.

"Ma soovitan presidendil olla leplikum... Võib olla tulenesid tema ülbed kommentaarid poliitilise kogemuse puudumisest," märkis Szydlo.

"Ma soovitan presidendil keskenduda tema oma riigi asjadele, võib-olla õnnestub tal saavutada samasuguseid majanduslikke tulemusi ja samal tasemel julgeoleku kodanikele nagu on Poolas," jätkas peaminister.

Szydlo lisas, et mitte Macron ei otsusta Euroopa saatust, vaid see kujundatakse kõikide liikmesriikide poolt.