Tänavu juulis laekus ligi 5 protsenti rohkem makse kui mullu ({{commentsTotal}})

Maksu- ja tolliamet.
Maksu- ja tolliamet. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Juulis kogus maksu- ja tolliamet (MTA) 590,3 miljonit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 4,8 protsenti rohkem, teatas rahandusministeerium pühapäeval.

Seitsme kuu kokkuvõttes on maksutulu võrreldes möödunud aastaga tasutud 5,3 protsenti enam ning riigieelarvega aastaks kavandatust on täidetud 56,1 protsenti, märkis ministeerium.

Füüsilise isiku tulumaksutulu oli juulis 49,8 miljonit eurot, mida oli 13,7 protsenti rohkem kui möödunud aastal. Seitsme kuuga on tulumaksu tasutud 6 protsenti vähem kui aasta varem, sest sel aastal tehti tulumaksu tagasimakse madalapalgalistele. Juulikuu laekumist mõjutas 3,5 miljoni euro võrra suurenenud juurde määratud tulumaks.

Kokku tuleb 2016. aastal saadud tulude eest lisaks maksta 32,7 miljonit eurot tulumaksu, mida on 2,9 miljonit eurot enam kui eelmisel aastal. Tuludeklaratsiooni lõpptulemust mõjutavad mitmed tegurid. Suurenes Eestis ja välismaal teenitud palga- ja muu tulu, mis on osaliselt maksustamata. Mõju oli ka mahaarvamiste piirmäära 1200 eurole vähendamisel ja koolituskulude mahaarvamise piiramine.

Eestis saadud tulu vara võõrandamisest vähenes võrreldes eelmise aastaga. Vara võõrandamiselt teenitud keskmine tulu oli 15 500 eurot maa ja kinnisvara eest, metsa raieõiguse puhul 6900 eurot ja väärtpaberite eest 5900 eurot. Eluruumi üüritulu deklareeriti keskmiselt 2500 eurot aastas.

Juriidilise isiku tulumaksu tasuti juulis 35,3 miljonit eurot ehk 20,9 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Langus tulenes erasektori jaotatud kasumilt tasutud tulumaksu vähenemisest 10 miljoni euro võrra. Seitsme kuuga on laekumine erasektorilt vähenenud 4,4 protsenti. Põhjuseks võib olla järgmisest aastast rakenduv regulaarselt kasumit jaotava ettevõtte madalam tulumaksumäär, mistõttu on ettevõtted otsustanud kasumi jaotamist tulevasse aastasse edasi lükata. Samuti mõjutavad kasumite jaotamise otsuseid olulisel määral kasvanud investeeringud, mis statistikaameti andmetel on  2017. aasta esimesel poolaastal suurenenud 28 protsenti.

Käibemaksu   tulu oli juulis 185,6 miljonit eurot ning seda oli 7,1 protsenti enam kui möödunud aastal. Maksustatavad käibed kasvasid peamistes tegevusvaldkondades võrreldes eelmise aastaga 8 protsenti. Käibemaksu tasumised on viimase kolme kuuga kasvanud enim avalikus halduses ning metsamajanduses vastavalt 129,3 ja 87,1 protsenti. Avalikus halduses tuleneb kasv eelkõige jõustruktuuride uue tehnika impordist Euroopa Liidust. Metsamajandussektoris on viimasel kolmel kuul taganud tõusu stabiilne müügi kasv. Samuti on kasvanud võrreldes mullusega ka Eesti-siseste tehingute lisandväärtus ehk müügi ja ostu vahe suurenemine, mis viitab üldisele majandusaktiivsuse kasvule.

Juulis laekus keskvalitsusele makse rohkem, kui tehti kulutusi. Eelarve seitsme kuu puudujääk, mida aasta esimeses pooles mõjutavad tulumaksutagastused, vähenes 61 miljonile eurole. Kohalike omavalitsuste koondeelarve on aasta algusest 67 miljoni euroga ülejäägis, sellele aitab kaasa neile laekuva füüsilise isiku tulumaksu palgakasvule tuginev kiire kasv. Sotsiaalkindlustusfondide tulud ületasid juulis kulusid ja seitsme kuuga jõuti 29 miljoni euro suuruse ülejäägini. Seega on valitsussektori eelarvepositsioon  aasta algusest   35 miljoni euroga ülejäägis.

Võrreldes möödunud aasta seitsme kuuga oli sel aastal eelarveülejääk 75 miljoni võrra väiksem tingituna nii madalapalgaliste tulumaksutagastusest kui ka suurenenud investeerimismahtudest.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: ERR



Rimšēvičs (vasakult teine) ja Pilštšikov tema kõrval 22. augustil 2010. Venemaal jahipeol.
"Läti panganduse eripära"

AP: Läti keskpanga juht nõudis pistist ja käis Putini liitlastega jahil"Läti panganduse eripära"

Uudisteagentuur Associated Press kirjutab, et Läti keskpanga president Ilmārs Rimšēvičs nõudis Norvik panga juhtidelt 100 000 eurot kuus, et pank saaks edukalt Läti turul tegutseda. Samuti tuleb artiklis esitatud väidete põhjal esile Rimšēvičsi võimalik seotus Venemaa suunalt organiseeritud rahapesuga, mis omakorda võib tähendada ka väljapressimisohtu Kremli eriteenustelt.

Maratonil kokku kukkunud professor Rein Ahas suri

Suri Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm

uudised
ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised
Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: