Käibemaksu laekus juunis üle 390,3 miljoni euro ehk 4,8 miljonit eurot vähem kui aasta varem. Väiksema laekumise tingis 2025. aasta juunis käibemaksumäära tõusu eelselt suurenenud erakordne laekumine, mille tõttu jäi tänavune laekumine väiksemaks.    

Füüsilise isiku tulumaksu laekus juunis üle 247 miljoni euro, mida on 30 miljonit eurot vähem kui aasta tagasi. Väiksemat laekumist mõjutas maksuvaba tulu süsteemi muutus aasta alguses. Palgafond suurenes aastaga 5,4 protsenti, mistõttu laekus sotsiaalmaksu 24 miljonit eurot rohkem kui aasta varem.

Juriidilise isiku tulumaksu laekus juunis pea 102 miljonit eurot ehk 0,3 miljonit eurot rohkem kui aasta tagasi. Suurema laekumise tingis nii erasektori kui ka avaliku sektori suurem dividendide jaotamine. 

Kütuseaktsiisi laekus juunis üle 47,5 miljoni euro, mida on üle 0,3 miljoni euro vähem kui mullu samal ajal. Juunis lubati bensiini ja diislit tarbimisse 1,7 protsenti vähem kui aasta varem.

Tubakaaktsiisi laekus juunis 23,6 miljonit eurot, mida oli 2,9 miljonit eurot vähem kui mullu juunis. Võrreldes eelmise aasta juuniga lubati sigarette tarbimisse ligikaudu 30 protsenti vähem. Traditsiooniliste sigarettide osakaal väheneb ja alternatiivsete tubakatoodete osakaal kasvab.

Alkoholiaktsiisi laekus juunis 22,5 miljonit eurot ehk üle 0,3 miljoni euro rohkem kui aasta tagasi. 2025. aasta lõpus toimunud suur kange alkoholi ja õlle varumine enne aktsiisimäära tõusu mõjutab tarbimisse lubatavaid koguseid senini, märkis MTA.

Maksuvõlg oli 1. juuli 2026 seisuga kokku 351,3 miljonit eurot, millest 46,1 miljonit eurot on ajatatud. Maksuvõlg suurenes juunikuus 5,4 miljoni euro võrra. Enim suurenesid mootorsõidukimaksu- (2,6 miljonit eurot), käibemaksu- (2,4 miljonit eurot) ja sotsiaalmaksuvõlg (1,2 miljonit eurot). 

Maksuvõlglasi oli juuni lõpu seisuga kokku ligi 78 700 ehk 24 300 võrra rohkem kui maikuu lõpus. Maksuvõlglasi oli juuni lõpu seisuga kokku ligi 78 700 ehk 24 300 võrra rohkem kui maikuu lõpus.

Valitsussektori defitsiit oli 1,8 protsenti

Rahandusministeeriumi riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos ütles, et maksulaekumised kasvasid esimesel poolaastal 1,2 protsenti, mida toetasid eelkõige palgakasv, käibemaksumäära tõusu mõju ja maksubaasi kasv. 

Sõidukiturul on esmaregistreerimine taastunud järelturust kiiremini ning jõudnud 2024. aasta taseme lähedale. Samal ajal püsib tarbijate kindlustunne tagasihoidlik ning maailmaturu arengutest tingitud kütusehindade tõus avaldab jätkuvalt survet tarbijale.

Juunis ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 790 miljoni euroni ehk 1,8 protsendini SKP-st. 

"Eelarvepuudujääki suurendasid eelkõige keskvalitsuse kulud ja investeeringud, samas jäi riigieelarve kulude täitmine aasta varasemaga sarnasele tasemele. Aasta jooksul on oodata investeeringute ja kaitsekulutuste suurenemist, mis toob kaasa ka eelarvepuudujäägi kasvu," märkis Klaos.