Käibemaksu laekus juulis üle 404 miljoni euro ehk 52 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Laekumisse panustasid enim jae- ja hulgikaubanduse ning ehitussektorid.

Käibemaksu laekumine oli tänavu juulis suurem eelmise aasta madala võrdlusbaasi tõttu. Võrdlusbaasi mõjutas asjaolu, et eelmise aasta 1. juulil jõustus käibemaksu standardmäära tõus, millele järgnenud kuul oli käibemaksu laekumine tavapärasest tagasihoidlikum.

Füüsilise isiku tulumaksu laekumine püsib viimaste kuude lõikes stabiilne, tõdes maksu- ja tolliamet. Juulis laekus seda üle 246,5 miljoni euro, mida on 24,6 miljonit eurot vähem kui aasta tagasi. Laekumise vähenemist mõjutas maksuvaba tulu süsteemi muutus aasta alguses. 

Palgafond suurenes aastaga 5,8 protsenti, mis suurendas juulis sotsiaalmaksu laekumist 460 miljoni euroni ja mida laekus 26,6 miljonit eurot enam kui aasta tagasi.

Juriidilise isiku tulumaksu laekus juulis ca 76 miljonit eurot ehk ligi 11,7 miljonit eurot vähem kui aasta tagasi. Aastatagusest väiksem laekumine on seotud dividendide maksmisega, mida möödunud aasta juulis deklareeriti rohkem kui tänavu, kommenteeris MTA.

Tänavu juulis deklareeriti tulumaksu dividendidelt enim elektroonilise side teenuse, programmeerimise, konsultatsioonide, andmetöötlustaristu ja muu infoalase tegevuse, aga ka hulgi- ja jaekaubanduse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse sektorites.

Kütuseaktsiisi laekus juulis üle 50 miljoni euro, mida on üle kahe miljoni euro rohkem kui mullu samal ajal. Juulis jõudis bensiini ja diislit tarbimisse ca 3,1 miljonit liitrit ehk 3,1 protsenti rohkem kui aasta varem. Kütuseaktsiisi laekumine on püsinud viimaste kuude jooksul stabiilselt ühtlasel tasemel.

Tubakaaktsiisi laekus juulis 24 miljonit eurot, mida oli ca 700 000 eurot rohkem kui mullu juulis. Alkoholiaktsiisi laekus juulis ca 22,9 miljonit eurot ehk ca  miljon eurot rohkem kui aasta tagasi.

2025. aasta lõpus toimunud suur kange alkoholi ja õlle varumine enne aktsiisimäära tõusu mõjutab tarbimisse lubatavaid koguseid siiani – kanget alkoholi müüdi juulis seitse protsenti vähem ja õlut 2,8 protsenti vähem kui aasta varem.

Maksuvõlg oli 1. augusti 2026 seisuga kokku 348,1 miljonit eurot, millest 44,7 miljonit eurot on ajatatud. Maksuvõlg vähenes juulikuu jooksul 3,3 miljoni euro võrra – füüsiliste isikute maksuvõlg vähenes kuuga 2,1 miljoni euro võrra ning juriidiliste isikute maksuvõlg 1,2 miljoni euro võrra.

Maksuvõlg vähenes enim mootorsõidukimaksu (1,5 mln eurot), sotsiaalmaksu (ca 709 000 eurot) ja füüsilise isiku tulumaksu (ca 599 000 eurot) tasumise tõttu.

Maksuvõlglasi oli juuli lõpu seisuga kokku ligi 62 300 ehk pea 16 400 vähem kui juuni lõpus. Võlglaste arvu vähenemine toimus nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute seas, kuid enim füüsilistest isikutest maksukohuslaste arvelt.