Võrdlus: kuidas erineb Eesti ja suurriikide soov digiettevõtteid maksustada ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Nädalavahetusel arutasid Euroopa Liidu rahandus- ja majandusministrid Tallinnas digiettevõtete maksustamist, kuna praegu teenivad suurettevõtted nagu Facebook, Amazon ja Google internetis tulu üle maailma, kuid makse maksavad vaid madala maksumääraga riikides. Ministrid otsustasid Tallinnas, et digiettevõtteid tuleb kindlasti maksustada, kuid lahendustena jäi valikusse kaks erinevat varianti. Mille poolest need erinevad?

Eesti püüdleb digiettevõtete maksustamisel kogu Euroopa Liitu ja OECD-d hõlmava lahenduse poole. Eesti ettepaneku järgi ei pea ettevõte asuma füüsiliselt kindlas riigis, et teda seal maksustada, piisab digitaalsest kohalolust.

"Tegelikult tulu tekkis Eesti kliendi maksest ja me tahaks nüüd sellest nagu osa saada, aga missugune osa peaks siis kuuluma selle toote või teenuse väljatöötajale ja missugune osa peaks siis kuuluma tarbijale ja riigile – küsimusi võib esitada siin sadade kaupa," tunnistas rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro "Aktuaalsele kaamerale".

Rahandusministri Toomas Tõniste sõnul on Eestile eesistujana oluline leida kogu liitu hõlmav lahendus, kuna erinevad maksureeglid võivad tuua kaasa mitmekordse maksustamise ja muuta äri ajamise väljaspool Euroopa Liitu ahvatlevamaks kui liidu sees.

Üle 20 liikmesriigi pooldab Eesti pakutud lahendust, kuid samas leiab üle poole liikmesriikidest ka, et aeg on otsa saamas ja tarvis on kas või mingit sorti ajutist lahendust. Seetõttu on Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania ja Itaalia pakkunud välja kiire, kuid lühiajaliseks peetud variandi.

"Me peame tuluallikal maksu kinni ehk kui keegi Eesti äriühingust ostab Google’i kaudu reklaamiteenust, siis me võtame natukene väljamakselt ära. Kõige parem näide võib-olla oleks, kui makstakse välja intressi, siis peetakse intressina maksu kinni," selgitas Oro "Aktuaalsele kaamerale".

Mõlema ettepaneku eesmärk on takistada suuri tehnoloogiaettevõtteid deklareerimast oma tulusid üksnes väikese maksukoormusega EL-i riikides, nagu Iirimaa ja Luksemburg. Töörühma eksperdid arutavad edasi nii pikaajalist kui lühiajalist lahendust ning esitlevad tulemusi detsembris toimuval ECOFIN-i kohtumisel.

Jegorovi sõnul oleks halvim mõeldav variant, kui kokkulepet ei leita ja iga riik kehtestab omaette kiirlahenduse, mis muudaks internetiettevõtluse liidus väga ebamugavaks.

Toimetaja: Anette Parksepp



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: