EL-i rahandusministrid leppisid kokku digimajanduse maksureeglite loomises ({{commentsTotal}})

Euroopa Liidu liikmesriigid soovivad digimajanduse maksustamises jõuda ühtsetele seisukohtadele detsembris. Nii otsustati reedel ja laupäeval Tallinnas toimuval EL-i majandus- ja rahandusministrite nõukogu ehk ECOFIN-i mitteametlikul kohtumisel.

Euroopa Liidu rahandus- ja majandusministrid arutasid laupäeval Tallinnas toimunud mitteametlikul kohtumisel äriühingute rahvusvaheliste maksureeglite uuendamist, et neid saaks edaspidi rakendada ka digitehnoloogiat kasutavate ettevõtete võrdsemal maksustamisel. Ministrid olid üksmeelel, et digimajanduse maksustamisega tuleb kiiresti edasi liikuda ja soovivad ühiste seisukohtadeni jõuda juba ametlikul ministrite kohtumisel detsembris.

"Meie jaoks on oluline jõuda uute, digimajanduse ärimudeleid kaasavate rahvusvaheliste maksureegliteni. Need tagaksid kõigi ettevõtete maksustamise olenemata tegevusalast ja -kohast. Ma loodan, et tänane arutelu aitas meid sammu võrra sobivale lahendusele lähemale," ütles rahandusminister Toomas Tõniste pärast kohtumist.

"Digimajandusega kaasnevatest maksuprobleemidest ja uute lahenduste vajadusest on räägitud juba pikemat aega. Ettevõtted peavad aga samal ajal tegutsema ebavõrdsetes tingimustes. Riigid jäävad ilma maksurahast ja kehtestavad kahju korvamiseks ühepoolseid meetmeid. See aga kahjustab ühisturgu ja kogu Euroopa Liitu," lisas minister. "Seega: mida kiiremini lahenduse leiame, seda parem. See tagab ettevõtete õiglasema maksustamise ja loob parema ärikeskkonna."

Kaks erinevat lähenemist

Eesti pakkus digiettevõtete maksustamiseks välja n-ö pikaajalise lahenduse. Plaan seaks digiettevõtetele virtuaalse püsiva tegevuskoha ning ettevõttel ei peaks selle ettepaneku järgi olema riigis varasid ega füüsilist kohalolekut, et seda saaks maksustada. Maksustamine toimuks siis, kui ettevõttel on riigis "märkimisväärne digitaalne kohalolu". See lahendus eeldab aga koostööd OECD-ga ja teiste suuriikidega väljaspool Euroopa Liitu.

"Praegu on natukene võib-olla probleem ka Ameerikas, kus need suured äriettevõtted asuvad, kes selliseid digiteenuseid pakuvad," ütles ETV otseülekandes rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro. "Ameerika ei ole ilmselt väga huvitatud, et tema maksubaasi vähemaks jääks selle tõttu."

Eesti pakutud ülemaailmne plaan on ambitsioonikam kui Prantsusmaa pakutud n-ö lühiajaline lahendus, mille taga on ka Saksamaa, Hispaania ja Itaalia. See lahendus näeks ette tasandusmaksu tehnoloogiaettevõtete käibele, mitte kasumile.

"Kui raha liigub, siis on mõistlik tükike riigieelarvesse ära võtta, kui me lihtsustatud kujul räägime," selgitas Oro. "Ja antud juhul ongi nende riikide ettepanek pidada väljamakse juures teatud summa kinni ja see, kes teenuse sai, kes maksab selle eest teise riigi maksumaksjale, see annab siis osa oma riigieelarvesse."

Mõlema ettepaneku eesmärk on takistada suuri tehnoloogiaettevõtteid deklareerimast oma tulusid üksnes väikese maksukoormusega EL-i riikides, nagu Iirimaa ja Luksemburg. Töörühma eksperdid arutavad edasi nii pikaajalist kui lühiajalist lahendust ning esitlevad tulemusi detsembris toimuval ECOFIN-i kohtumisel.

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov kinnitas, et enamik ehk üle 20 liikmesriigi pooldab Eesti pakutud pikaajalist ja ülemaailmset lähenemist, kuid täielikku üksmeelt selles osas siiski pole. "Samas leidis üle poole Euroopa Liidu liikmetest, et aeg on otsa saamas ja on vaja mingit sorti ajutist lahendust," tõdes ta. ECOFIN-il osalejad märkisid, et kaks lähenemist ei pruugi teineteist välistada.

Euroopa Liit võib muutuda vähem ahvatlevaks

Jegorovi sõnul kaasnevad lühiajalise lahendusega teatud riskid. Ühe konkreetse riskina tõi ta välja idufirmade tegutsemise takistamise karmima maksustamise kaudu.

Ühine, kogu Euroopa Liitu hõlmav lahendus on Tõniste sõnul oluline, kuna liikmesriikide erinevad maksureeglid võivad kaasa tuua mitmekordse maksustamise ja viia selleni, et äri ajamine väljaspool Euroopa Liitu on ahvatlevam kui liidu sees. "Kui me suudame Euroopa Liidu sees lähenemises kokku leppida, siis saame mõjutada ka üleilmseid reegleid meile sobivas suunas," ütles Tõniste.

Digimajanduse ärimudelid erinevad tuntavalt traditsioonilise majanduse ärimudelitest. Tihti tegutsevad sellised ettevõtted virtuaalselt paljudes riikides. Rahvusvahelised reeglid äriühingute kasumi maksustamise vallas lähtuvad aga endiselt eeldusest, et maksustatava kasumi tekkimiseks on vaja ettevõtetel olla füüsiliselt kohal. See võimaldab paljudel ettevõtetel jätta maksud tasumata, kuna maksureeglid on aegunud. Seetõttu ei saa sellist olukorda lahendada ka lihtsalt meetmetega, mis takistaks maksudest kõrvale hoidmist.

Reeglite ajakohastamisel on Eesti hinnangul oluline loobuda nõudest, et ettevõte peab olema riigis füüsiliselt kohal või omama seal varasid, ning asendada see virtuaalse tegevuskoha kontseptsiooniga. See eeldab veel ka täpsemat kokkulepet virtuaalsete maksumaksjate kohta, kes peavad hakkama makse maksma.

Mida ECOFIN-il veel arutati?

Reedel arutati eurorühma kohtumisel Kreeka laenupaketti ja euroala laiendamist. Eurogrupi kohtumisel osalejad leidsid Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kõnest tõukudes, et rahaliidu laiendamise nimel tuleb tööd teha, kuivõrd kõikidel EL-i liikmesriikidel peale Suurbritannia ja Taani on kohustus varem või hiljem euro kasutusele võtta. Samas leidsid nad, et vägisi pole võimalik ega mõistlik kedagi rahaliitu sundida.

Majandus- ja rahandusministrid arutasid oma kohtumisel sügavamat majandus- ja rahaliitu ning finantstehnoloogia sektori arengut, mida tuleb osalejate sõnul hakata Euroopa Liidus ühtselt reguleerima.

Toimetaja: Anette Parksepp



uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: