Vestlesime Iarla Flynniga võmalustest tuevikutööks valmistuda eelmisel nädalal Tallinnas tulevikutöö konverentsil.

Kui me räägime tulevikutööst, siis me räägime tihti uutest generatsioonidest ja sellest, kuidas neil on kõiksugused uued huvid ja uued lähenemised tööle. Milliseid märksõnu need noored kõige rohkem guugeldavad?

Meil on tööriist "Google Trends", millega te saate tegelikult Google'i andmebaasi ise uurida ja vaadata erinevate otsisõnade esinemiste suhet. Ma arvan, et see on väga huvitav küsimus, mille te küsisite.

Ma ütleksin, et peamised väärtused, mis inimestele loevad, nii noortele kui vanadele, on kiire muutumisvõime. Kohanemisvõime. Paindlikkus. Elukestev õpe. Ma arvan, et sellised omadused saavad inimestele tulevatel aastatel väga oluliseks ja kasulikuks.

Kust see vajadus paindlikkuse järele tuleb? Kas see tuleb töötajate või tööandjate poolt?

Ma arvan, et mõlemat. Me hakkame nüüd nägema, kuidas uued tehnoloogiad nagu tehisintellekt, robotitehnika, nanotehnoloogia hakkavad muutma seda, kuidas me töötame ja kuidas me elame. Ma arvan, et tulevatel aastakümnetel näeme me üsna olulist muutust selles, kuidas me töötame, ja mudel hakkab üldiselt olema inimesed pluss masinad.

Küsimus pole selles, et masinad võtavad töökohad ära. Ma arvan, et me peame töötama tõhusamalt, kasutades arvuteid, kasutades roboteid, kasutades erinevat tüüpi digitehnoloogiaid. See loob inimestele võimalusi teha tööd senisest põnevamatel viisidel ja olla tõhusamad, aga see tekitab ka vajaduse kohaneda uute tehnoloogiatega ja õppida neid kasutama. Ma arvan, et paindlikkuse vajadus tulebki sellest ja ma arvan, et üldiselt pakub see inimestele pigem võimalusi.

Eesti on heas positsioonis, sest see on üks digitaalsemaid ja parema tehnoloogilise kirjaoskusega riike maailmas, nii et ma arvan, et Eesti inimesed võivad tuleviku suhtes olla väga optimistlikud. Aga on tõesti vajadus, et kõik prooviksid omandada neid uusi oskusi ja olla avatud uutele oskustele.

Nagu ma aru saan, siis peamised oskused, mida me vajame, on paindlikkus ja tehnilised oskused. On veel midagi?

Ma ütleksin, et mõlemad, teil on õigus. Teisalt tuleb kasuks ka parem orienteerumine ja teadmine tehnoloogiatest. Väärtuslikuks saavad sellised asjad nagu koodi kirjutamine ja teadmine, kuidas arvutisüsteemid töötavad. Aga need tehnoloogiad muutuvad aja jooksul, seega ei ole nii, et inimene saab omandada kindlad teadmised ja 20 või 30 aastaks asja sinnapaika jätta. Nad peavad oma teadmisi värskendama.

Ma arvan, et teine valdkond, mis saab üleüldiselt väga oluliseks, on üldotstarbelised oskused: kommunikatsioon, probleemide lahendamine, loominguline mõtlemine, meeskonnatöö. Sellised oskused muutuvad oluliseks kõikides töövaldkondades, mis kasutavad kõikvõimalikke tehnoloogiaid. Asi on selles, et inimesed saavad teatud tegevustes palju paremaks kui masinad – suurem osa sellest on inimsuhtlus, sellised pehmemad oskused. Nii et ma arvan, et inimesed peavad üha enam hakkama arendama oma pehmeid oskusi ja nendesse aja jooksul investeerima.

Ma küsisin sama asja Barabara Wittmannilt LinkedInist: kui teie juurde tuleb inimene, kes töötab praegu näiteks tehases, ja ütleb: "Ma tean, et viie või kümne aasta pärast mu töökohta enam pole, aga see on ainus asi, mida ma olen terve oma elu teinud, ma ei oska rohkem suurt midagi, ma pole midagi muud õppinud, aga ma tahan tulevikus ka tööd teha. Kust ma alustan?"

Meil on hea näide 1970ndatest ja 80ndatest, kui Ameerika Ühendriikide pankades võeti esimest korda kasutusele sularahaautomaadid. Tol ajal oli mure, et kõik inimesed, kes töötasid pangas sularahatelleritena, jäävad tööst ilma – mida nad küll peale hakkavad? Mis tegelikult juhtus – sularahamasinad täitsid teatud funktsiooni palju paremini ja paindlikumalt, aga pangas töötavate inimeste arv hoopis tõusis. Need inimesed läksid üle pisut teistele ülesannete, neist said üha enam kliendinõustajad, nad hakkasid tegelema klienditeenindusega, nad laiendasid oma oskusi teistesse valdkondadesse. Nii et see on üks mudel: sa saad jääda samasse ettevõttesse või tööstusharusse, aga liigud teises suunas.

Teine asi, mis juhtub, on see, et roboteid on vaja disainida, neid on vaja installida, neid on vaja hooldada, nad on vaja üles seada ja neid tuleb muuta. Tekib terve hulk uusi töökohti, mis kasvavad tehnoloogiatööstuses nende uute arvutisüsteemide ja võimekuste ümber. Me prognoosime töökohtade arvu kasvu ka tehnoloogiasektoris, nii et inimestel võib tekkida võimalus võtta oma praegused oskused ja viia need üle tehnoloogiasektorisse.

Kolmas valik oleks loomulikult inimeste liikumine uutele tegevusaladele ja see on koht, kus inimesed peavad mõtlema endast positiivsel moel. Ilmselt vajavad nad selles osas siiski tuge oma tööandjalt või valitsuselt või teistelt asutustelt, kes võiksid aidata neil mõista, millised on nende valikud ja mis võiks olla parim viis olukorraga tegelemiseks.

Tulevikutöö konverents on järelvaadatav. Iarla Flynni esitlus algab 3.46.

Te töötate Google'is. Kui me räägime tulevikutööst või tulevikuarengutest, mõtlevad paljud inimesed ilmselt, et kui keegi üldse saab juba osa sellest tulevikust, siis on need inimesed, kes töötavad ettevõtetes nagu Google ja Facebook. Kui palju te juba seda tulevikutööd kogete?

Esiteks kasutame me ise paljusid neid tehnoloogiaid ja tööriistu iga päev: näiteks kasutame töösuhtluses Google'i pilveteenuseid, Gmaili, kalendrit ja nii edasi, mis aitavad meil teiste inimestega suhelda ja koostööd teha.

Enamik meie koosolekutest toimub video teel, kuna meie meeskonnad on väga rahvusvahelised, need ulatuvad paljudesse linnadesse ja riikidesse. Osad inimesed liituvad koosolekuga kodust.

Aga ma tahaksin rõhutada, et mis puudutab meie koolitusi ja oskusi, mida me üritame promoda, siis me oleme teinud suuri investeeringuid, et aidata inimesi suhtlusoskustega, meeskonnatöö oskustega, probleemide lahendamise oskustega, loovusega ja nii edasi. Need on need põhioskused, üldotstarbelised oskused, mis on kasulikud mistahes töös. Me ei kuluta kogu oma aega futuristlike tehnoloogiate peale mõtlemisele, vaid tegelikult on inimsuhtluse põhitõed kõige aluseks.

Kuidas me võiksime saada kasu andmetest, mida platvormid nagu Google koguvad, kui me mõtleme tulevikutöö peale? Kas me saame nende andmete põhjal kuidagi oma poliitikaid kujundada?

Me mõistame, et meil on oluline roll aitamaks ettevõtetel, tööstustel, valitsustel ja teistel osapooltel mõista, kuhu tehnoloogiad võivad areneda. Me arvame, et meil on vastutus panustada sellesse tulevikutöö arutellu. Üks konkreetne näide, millele me Euroopas keskendume, on koolitusprogrammid.

Meil on üle Euroopa terve seeria koolitusprogramme, mida me korraldame väikestele ettevõtetele, arendajatele, koolilastele. Me üritame näha, mis on parim viis varustada inimesi heade oskustega, mis aitaksid neil oma äri kasvatada või saada tulevikus head töökohta.

Praeguseks oleme me koolitanud üle viie miljoni inimese ja ettevõtte Euroopas, Lähis-Idas ja Aafrikas. Me teeme seda paljude-paljude erinevate partneritega, aga me teeme sellega seoses ka palju mõjuhinnanguid ja uurimusi, et olla kindlad, et see töö muutub inimeste jaoks paremaks ja tõhusamaks.