Ratas võttis digitippkohtumise kokku valitsuse ning majanduse ja ühiskonna tuleviku seisukohast.

Valitsuste tulevik

• Me peaksime tooma valitsuse ja avaliku sektori digitaalajastusse, et tõhustada kodanikele ja ettevõtetele osutatavaid avalikke teenuseid, kärpida kulusid ja edendada innovatsiooni.
• Peaksime võimaldama ajada digitaalselt kõiki valitsusasju, mis on seotud inimeste, kapitali, kaupade ja teenuste vaba liikumisega ühtsel turul. Ennekõike peaksime keskenduma sellistele valdkondadele nagu liikuvus (näiteks personaliseeritud meditsiin) ja energeetika (näiteks nutikate tehnoloogiate kasutamine energiatõhususe saavutamiseks).
• Peaksime oma asutusi järk-järgult muutma, et need tuleksid toime digitaalajastu väljakutsetega. Peaksime oma riigihaldust digiteerides kehtestama põhimõtteid ja meetmeid nagu näiteks ühekordsuse ja universaalteenuse põhimõte, et soodustada koostegutsemisvõimet ja piiriüleseid digitaalseid avalikke teenuseid. Digiteenused ja infrastruktuur, nagu näiteks kindel ja kaitstud globaalne identiteet, peaksid olema kättesaadavad igale ELi kodanikule sõltumata tema vanusest ja sotsiaalmajanduslikust taustast. 
• Meie avalik sektor peaks hõlbustama ühiskonna muutmist digitaalseks – näitama teed elektrooniliste ja uuenduslike hankesüsteemide kasutamise, kogu avalike asutuste, ettevõtete ja kodanike vahelise suhtluse digiteerimise ning digipraktikate ja -teenuste vaikevalikuks muutmisega (näiteks e-arved, digitaalne postkast). Riiklikud haldusorganid peaksid näitama teed uue ja murrangulise tehnoloogia võimaldamises ja kasutuselevõtus.
• Me peame saavutama selle, et Euroopa oleks 2025. aastaks küberturvalisuse alal esikohal, et kodanikele, tarbijatele ja ettevõtetele oleks internetis tagatud usaldus, kindlus ja kaitse ning et internet oleks vaba ja seda valitseksid seadused. 
• Peame kindlustama vabade ja demokraatlike ühiskondade terviklikkuse digitaalajastul, kaitstes kodanike põhiseaduslikke õigusi, vabadusi ja julgeolekut internetis, aga ka demokraatlike protsesside terviklikkust ja legitiimsust, eriti valimiste puhul. 
• Euroopa vajab ühtset lähenemist küberjulgeolekule. Euroopa peab toimima ühtse Euroopa küberruumina ja ühtse küberjulgeolekuturuna, mis hõlmab maailmatasemel ja kvaliteetset julgeolekusertifitseerimist ning ühiseid standardeid, operatsioonivõimet ja kollektiivset kriisile reageerimist. Seega peame tõhustama riiklikku ja ühist valmisolekut, kriisiohjevõimeid, aga ka juhtumitest teavitamist ja analüüsi. Täiendav koostöö on vajalik ka kaitse, sealhulgas aktiivse kaitse valdkonnas.
• Teiste meetmete hulgas on vaja algatada ja koordineerida haridus- ja teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, mis edendaksid küberhügieeni kogu Euroopas. Samal ajal peaksime toetama igas haridusastmes küberjulgeoleku õppe arengut ja levikut. 
• Koos erasektoriga peaksime tagama digitaalinfrastruktuuride, -tööstuste ja -teenuste ülima vastupanuvõime, et saavutada konkurentsieelis ja meelitada ligi investeeringuid. Investeerimine turvalistesse ja uudsetesse tehnoloogiatesse nagu plokiahel ja kvantarvuti võib aidata kaitsta kõiki Euroopa majanduse sektoreid. 
• Koos veebiplatvormidega peaksime jõuliselt võitlema ebaseadusliku sisu vastu internetis. Veebiplatvormidel on arvestatav ühiskondlik vastutus –  nad peavad kaitsma kasutajaid ja takistama kurjategijaid neid platvorme kurjasti kasutamast. Euroopa peaks olema pühendunud ka küberkuritegevuse ja interneti kuritegelikel, sh terrorismi eesmärkidel kasutamise vastu võitlemisele.  

Majanduse ja ühiskonna tulevik

• Me peaksime muutma ELi digitaalajastu ettevõtetele ja uuendajatele sobivaks keskkonnaks. Kui digiteerimine sektorit põhjalikult muudab, peame olema kindlad, et ELi vabadused on digitaalajastuga kooskõlas. Euroopa ei peaks põlgama ära murrangulist innovatsiooni ja tehnoloogiat, vaid selle omaks võtma, ning kasutama täiel määral ära andmete vaba liikumist.
• Digitaalse ühtse turu saavutamine 2018. aastaks on oluline esimene samm nende eesmärkide täitmisel, aga me peame kaugemale minema. Peame vaatama ulatuslikumalt üle ELi ja liikmesriikide seadused, et nad sobiksid digitaalajastule.  
• Peaksime püüdma pakkuda andmepõhises majanduses suurepäraseid tingimusi uutele ettevõtlusvormidele, idufirmadele ja kasvufirmadele. Kiire ja tehnoloogiasõbralik reguleerimine peaks aitama muuta Euroopa atraktiivseks peakorteriks uutele ja kasvavatele firmadele. Peame kiirendama tööstusharude digitaalseks muutmist, võttes kasutusele uusimad tehnoloogiad nagu näiteks tehisintellekt, suurandmete haldamine ja plokiahel.
• Peame tagama võrdsed võimalused ja neutraalse platvormi, sealhulgas VKEdele võrdse juurdepääsu andmine platvormidele, mille abil tarbijateni jõuda. Peame vaatama, kuidas peaks konkurentsiõigus arenema, et see võtaks arvesse uusi ärimudeleid, ning kaaluma algatusi platvormide läbipaistvuse suurendamiseks. 
• Soovime muuta maksustamise reegleid maailmas ja kohandada oma maksustamise reegleid, et digitaalselt saadud kasumeid Euroopa Liidus maksustatakse seal, kus väärtus luuakse. Sellise süsteemi loomise meetodite teemal on vajalikud täiendavad arutelud. 
• Andmed on oluline ressurss: admetele ja selle ühtsel turul ja maailmas vabalt liikumisele sobiliku raamistiku tagamine on prioriteet. On väga tähtis, et ELil oleks maailma parim raamistik andmetele ligipääsuks ja (taas)kasutamiseks uuenduslike toodete ja teenuste jaoks, nagu näiteks tehisintellekti lahenduste arendamine, kaitstes samas tõhusalt eetikat, andmeid ja intellektuaalset omandit ning digitaalseid õigusi. 
• Me peame nägema vaeva, et inimesi digitaalajastul võimestada ja neile võimalusi luua. Digioskused on uus kirjaoskus ja neid tuleks õpetada kõigile. Digitaalne majandus pakub noortele suuri võimalusi, näiteks idufirmades ja füüsilisest isikust ettevõtjana töötamisel. Me soovime jätkuvalt edendada ja säilitada sotsiaalset mudelit, mis sobib digitaalse majandusega.
• Meie tööturgusid ja väljaõppesüsteeme on vaja koostöös sotsiaalpartneritega kohandada, need tuleb muuta sitkemaks ja paindlikumaks, et nad toetaksid sujuvat ja erakordselt liikuvat tööjõudu kõigis sektorites. 
• Me ei tohi kedagi maha jätta – kõigil eurooplastel, eriti töötutel, peaks sõltumata vanusest ja haridustasemest olema võimalik omandada elementaarne digitaalne kirjaoskus ja täiendada olemasolevaid digioskusi.  
  Peame oma tegevustes keskenduma valdkondadele, kus on suur automatiseerimise tõenäosus. Meie ettevõtted vajavad juurdepääsu kõrge väljaõppega andekatele töötajatele, kes on sobilikud andmepõhisele majandusele ja digitaalsele ühiskonnale. 
• Me peaksime investeerima digitaalse majanduse kasvu, sealhulgas tipptasemel infrastruktuuri. 
• EL peaks keskenduma teadus- ja arendustegevuses investeeringutele, tööstuspoliitikale ja teistele meetmetele, millega ergutada ja abistada tööstusharude digitaalseks muutumist. Selle alla käivad ka kõrge tasemega arvutuskeskused, mis võimaldavad toota väärtust suurtest andmehulkadest.
• Sarnaselt arenenud tööstusriikidega vajab Euroopa tipptasemel ökosüsteemi murrangulise innovatsiooni ja tehnoloogiate jaoks, mis toetavad meie strateegilist autonoomiat ja Euroopa nõudlike väljakutsete lahendamist, ning peaks kaaluma agentuuri loomist, mis teostaks riskantseid ja suure tootlusega investeeringuid. 
• Digimaailma selgroog on suhtlusvõrgustikud. Me peaksime looma ambitsioonika kava ja raamistiku, et võtta 2025. aastaks kasutusele maailmas juhtivad optilise kiu ja 5G võrgud. Peaksime tegema Euroopa tasandil koostööd, et jõuda eesmärkide saavutamiseks vajaliku koordineerituse tasemele, ning teeme vajalikud jõupingutused, et teha laiem sagedusala kättesaadavaks õigel ajal ja viisil.
• Kuigi liikmesriigid peavad ise täitma suurema osa infrastruktuuri uuendamise ja tööjõu oskuste täiendamisega seotud eesmärke, peaksime vaatama, kuidas kasvatada Euroopa investeeringute panust nende eesmärkide saavutamisel, eriti võttes arvesse selliseid vahendeid nagu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond ja Euroopa ühendamise rahastu ja pärast neid loodud vahendid. Me peaksime vaatama ka riigiabi eeskirju ja teisi raamtingimusi, et need vastaksid nende investeeringute eesmärgile ja toetaksid neid.